omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
tunnusest ja tehakse otsused terviku kohta (ebameeldiva inimese juures ongi kõik halb); Äärmushinnanguist hoidumine eiratakse erandlikkusele osutavaid omadusi (a` la kõik on ühesugused); Varemotsustatu kopeerimine jäädakse inertselt temast varem loodud ettekujutuse juurde; Tajukujundi tasakaalustamine seletamatut ja vasturääkivat teises inimeses tõlgendatakse lihtsustamise abil, et tekiks loogiline tervik. Kõigis nendes tajumehhanismides on oma ratsionaalne käsitlus. Teisest inimesest püütakse luua lihtne ja arusaadav käsitlus. See tekitab ohu moonutatud ettekujutuse saamisest. 4. Avatud ja varjatud alad (Johari aken) See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Endale Tuntud Tundmatu AVATUD ALA PIME ALA Tuntud Teistele
omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. 4 ISIKUTAJU ABIMEHHANISMID Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju): figuur ja foon. Figuur on tähtsam ja juhtiv üksus, mida kasutatakse põhisõnumi edasiandmiseks. Foon on tahaplaanile jääv osa, mis mõjub aeglasemalt, aga mille mõjud on üldised, assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile), siis need kas jäävad mõjuta või nende toime on varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatav.
omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada. Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist. Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist. Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel. Isikutaju abimehhanismid Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv-
Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus. Visuaalsete reklaamielementide kasutamisel lähtuvad reklaamispetsialistid sageli gesalt psühholoogias põhjalikult uuritud nn hea figuuri moodustamise reeglitest ning figuuri ja fooni fenomenidest. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgemata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö. lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse mõjuta või on nende toime varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatud.
annaabi.ee 
