· Pakkuda DIALOOGI, mitte kommunikatsiooni · Olla PARTNER, mitte teenindaja · Rakendada brändiloome ja kommunikatsiooni teenistusse erinevad meeled: kasuta muusikat (helisid), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset ... Nastja Mulej, BMA Nr10 2004 · Enamus brände taotleb LUGUPIDAMIST. Inimhinge puudutab pigem ARMASTUS · Tähelepanu on valiv taju. · Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobva aktiveerumise ja õige töö. · Mõne moodsa teooria järgi ei olegi ilma tähelepanuta võimalk objekte teadvustamata seostada. TÄHELEPANU JA MÄLU Inimene eelistab tuntud tundmatule!!! Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga. Mälumehhanismides säilitatakse infot selle kohta, mis on oluline, mida on valida. Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes
Koolieas muutub taheline omandamine juhtivaks ning kujundmälu kõrvalt areneb sõnalis-loogiline mälu. Murdeealine tahab aru saada. Ta kasutab vähem mehaanilist mälu ning mälu on tihedalt seotud mõtlemisega. Samas on murdeiga hiilgeajaks mehaanimisele mälule- nooruk on võimeline oma mälu tahtlikult treenima. Samuti omandab mälu täiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52) Mõtlemine ja mõtlemise areng Mõtlemise käigus töötab laps ümber infot, mida ta tajumehhanismide kaudu on saanud. See toimub mitmesuguste mõtlemisprotsesside abil. Klassikaliselt jaotatakse mõtlemine järgmisteks tüüpideks: sõnaline, kujundlik ja sensomotoorne mõtlemine. Lapsel tekib arengu käigus kõigepealt liigutuslik mõtlemine. Ükski mõtlemistüüp ei kao täielikult, inimene lihtsalt kasutab neid erineval puhul. Väikelapse mõtlemine on liigendamatu. Ta ei erista üht mõistet teisest ja enamasti ei suuda aju analüüsida või järeldusi teha. Mõtlemine on konkreetne
colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu tagab tajumehhanismide sobiva aktivatsiooni ja õige töö; tähelepanu on valiv taju. Tähelepanu seob objekti erinevad tunnused tervikuks. Seos mäluga- töömälus sisalduv informatsioon defineerib tähelepanu mahu ja tähelepanu keskmes ning piirimail oleva materjali hulga, mälumehhanismides säilitatakse infot sellest, mis on oluline ja mida valida. 32. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel?
tunnetuses. Langetada otsused strateegiliselt oluliste faktorite objektiivse ja subjektiise kehtimise tagamiseks. Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskommunikatsioon) Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse korral). Sõnumid toetuvad eelkõige olulistele faktoritele. Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Taju ja tähelepanu: Inimene on bioloogiline olend, sotsiaalne loom eriomase teadvusega ning reeglipäraste psüühhiliste protsessidega sh psühholoogiliste teabetöötlusmehhanismidega. Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: Tähelepanu. Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine, s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine. Mäletamine.
Suhete loomise pool ja info kogumise pool. Info tasand: nt kas klient on desorganiseeritud, vaenulik, on talle nõustamine vastumeelne, on tal kognitiivseid häireid jne. Kriisitööga võib kaasneda vastumeelsus. Klient võib olla mitteusaldav, liiga üksikasjalik, jutukas, potentsiaalselt ohtlik jne. Intervjuul peab olema eesmärk ja kindlad küsimused. Tuleb vaadata mida klient räägib ja kuidas ta räägib. Mille alusel hinnangud tehakse, kas normide või tajumehhanismide vigade? Struktuur: kontakti loomine, juhtimine, julgustamine/empaatia/rahustamine/kokkuvõtete tegemine jne, raskete küsimuste esitamise taktika tuleb läbi mõelda. Avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine. Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida tehti (klient teeb kokkuvõtte), tagasiside, mingisugune ettekujutus järgmisest kohtumisest. Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel: Järsk teemavahetus
• Parima võimaliku tööjõu selekteerimine • Töötajate hoidmine ja motiveerimine • Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine • Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine Kaudne mõju ka kogu sisekommunikatsioonile mh kriisikommunikatsioonile, turundusele, ettevõtte eesmärkide täitmisele Tööandja bränding: protsess 1 (ettevõtte hindamine), protsess 2 (määratleda sihtrühm), protsess 3: kommunikatsioon Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (seks, ellujäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid (aju tüvi “tõmbab selle käima” Ajukoor – “mõtlev aju”, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) • Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: – Tähelepanu
soovitud tulemus? Põhiliselt apelleeritakse · bioloogilistele vajadustele (toiduained, puhkus, tervis, seks jm.) · praktilistele vajadustele (elektroonika, kodutehnika, riietus jm.) · sotsiaalsetele vajadustele (autod, ajakirjad jm.) · hedonismile e. mugavus- ja mõnutunde vajadusele (mööbel, reisid, riietus jm.) · Ülilevinud ja ka üleekspluateeritud võte: "Lapsed ja loomad reklaamis - edu garanteeritud!" TAJUMEHHANISMIDE ARVESTAMINE REKLAAMIKUJUNDUSES Aju kolm osa (MacLeani mudel): Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) On parim lahendus, kui tähelepanu suudetakse hõivata kõigil kolmel tasandil.
annaabi.ee 
