Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused. Koekultuurmeetod võimaldab kiiresti paljundada kindlate sorditunnustega taimi ja saada haigusvaba istutusmaterjali
...............................................5 2. ARUKASK..............................................................................................................6 ARUTELU..........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................8 RAVIMTAIMED Ravimtaime keemiline koostis varieerub olenevalt kogutavast taimeosast, taimekasvu-ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides.Droogide kogumisel lähtutakse kahest printsiibist. Droogide ja neist valmistatud fütopreparaatide efektiivsus sõltub olulisel määral sellest, kui suur on manustatavas ravimvormis bioloogiliselt ja farmakoloogiliselt aktiivsete aintete sisaldus ning kas ja kui võrd organism suudab neid omastada. (Farmakognoosia 2010:22). Fütoteraapias vaadeldakse ravimtaimi teisest vaatevinklist-toimekeskselt. Peamine rõhk on
Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja. Pistikud- Võib võtta pea-aegu igast taimeosast va õied . Pistikute tüüp basaal,-haljas,- poolpuitunud,- või puitunud- sõltub aastaajast mil need võetakse. Mõned taimed paljunevad juurepistikuga. (mädarõigas). Rohtne pistik(estragon, lavendel, liivatee, rosmariin)
vesi Leotisõlid Need on valmistatud taimede, õite, õie kroonlehtede leotamise teel mingit tüüpi taimses õlis. Siia kategooriasse kuuluvad ka infusioonõlid. Infusioonõli tooraine on sama, kuid valmistamisel kuumutatakse segu, erinevalt leotisõlist, mis valmib toatemperatuuril. Tinktuurid Need on taimede, õite, õie kroonlehtede alkoholitõmmised. Peamiselt kasutatakse etanooli. Viin sobib hästi lehe, õie või muu õhulisest taimeosast tinktuuri valmistamiseks, kuid näiteks saialilletõmmise valmistamiseks on vaja 96% piiritust. Geelid Need on pooltahked, läbipaistvad, poolläbipaistvad või valged nahahooldustooted. Geel koosneb veest, paksendajast (näiteks tselluloos) ja lisanditest, mis annavad talle kas niisutava, raviva või muu soovitud omaduse. Kuna geelid suudavad siduda kuni 5% eeterlikke või rasvõlisid, on nad head
pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel; · Eritis vaigujooks, mahlajooks, kleepuv ja õhus kõvaks muutuv vedelik kummivoolus, suhkrut sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki
Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid: Kasvu stimuleerivad – AUKSIIN - juurte moodustumise stimuleerimine. GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu. TSÜTOKINIIN - külgharude kasvu soodustamine. Kasvu inhibeerivad - ETÜLEEN (gaasiline aine) - soodustab viljade valmimis.
· Pupaarium kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks. · Küpsussööm(ine)? kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks. · Taastumissööm(ine)? kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi, vajavad nad enne uut munemisperioodi uut söömaaega. 5. Kahjurite kahjustamisviisid Kahjustuse iseloom sõltub kahjurite suiste tüübist ja kahjustatavast taimeosast. Putukad kahjustavad põhiliselt haukamis- ja pistmissuiste ning suuhaagikestega. Putukate haukamissuistega tekitatud kahjustustega (välja arvatud täkked, sälgud, käärud) võivad sarnaneda tigude ja nälkjate kahjustused, kuid enamasti on viimaste kahjustuste kohal kuivanud lima. Putukate ja lestade pistmissuistega tehtud kahjustusega võivad mõnel juhul sarnaneda nematoodide kahjustused.
Amensalism- liikidevaheline olelussuhe mille puhul ühe liigi elutegevuses tekkivad ained suruvad maha teise liigi elutegevuse ilma, et mahasuruja saaks kasu – sisuliselt vaid bakteritel. 37.Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. Kisklus – röövlooma saaklooma omavaheline toitumissuhe, reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab populatsiooni tervislikku seisundit. Taimtoiduisus – 2 troofiline tase, elusast taimest või taimeosast toituvad loomad. Segatoidulisus – erinevat toitu tarbivad loomad. Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires. Liikidevaheline – erinevate liikide vahel (Nt territooriumi üle ). Gause reegel – konkurentsi välistav reegel: kaks konkureerivat liiki, kellel on samad ökoloogilised nõudmised (üks ja
annaabi.ee 
