EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad
ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed, pärisaruniidud, nõmmeniidud ja paluniidud. Karjatamise mõju taimekooslustele oleneb väga paljudest asjaoludest. Referaadi esimeses peatükis on ülevaade karjatamise ajaloost Eestis. Teises peatükis erinevad karjatamisviisid ja karjamaade pinnast. Kolmandaks peatükiks on selgitus, et mis on karjatamiskoormus ja viimases peatükis karjatamise mõjust. Kasutatud materjalideks on raamatud ja internet. 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis
Mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N- sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni (eriti primaarsuktsessiooni), võime kasvada N vaestel muldadel ja mulla rikastamine N-ga. Mükoriissed seened ja N-siduvad bakterid on vastutavad kogu taimede aastasest C-sisaldust 5-20% (rohumaa ja savann) kuni 80% eest, parasvöötme ja boreaalsetes metsades kogu N kättesaadavuse eest ja kuni 75% Peest. 15. Seenendofüütide mõju taimedele ja taimekooslustele Üldiselt elavad kõikides taimede maapealsetes osades. Nii rakkudes kui ka rakuvaheruumides. Võivad põhjustada haigusi nagu nt tungaltera. Taimedele kasulik (toodab alkaloide ja peletab nii herbivoorid), aga meile kahjulik. Tõstab seemne idanemisvõimekust ja põuataluvust. Taimele kasu: Peletavad herbivoore Kaitse patogeenide vastu (alkaloidid ja antibiootikumid) Stimuleerib taimede kasvu (Suurendab FS kiirust ja tõstab põua taluvust) Abi idanemiselt seemnekestade läbimisel.
turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism Muld ...maapinna pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4. taimel on võimalik mulda kinnituda 5
käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014). Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Üks artikkel, mis uuris taime erinevate osade (juured, varred, õisikud) eeterlike õlide koostist. Leiti, et õli kvalitatiivne koostis sõltub sellest, mis taime osaga tegemist (Stamenkovi, Stojanovi, Radojkovi, Petrovi, & Zlatkovi, 2015). Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) Kokku leiti kaks artiklit
Pärandkoosluste kaitse on tänapäeval võimalik üksnes nende majandamist doteerides. 2001. aastast makstakse kaitsealadel ja potentsiaalsetel kaitsealadel (Natura 2000 alad) maahooldustoetust niitmise ja karjatamise eest. Ökoloogia mõiste ja ökoloogia eri tasandid Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia on nii bioteadus kui ka keskkonnateadus. Ökoloogial on mitmeid alakategooriaid. Taimeökoloogia keskendub taimedele ja taimekooslustele ning uurib taimede seoseid teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega – autökoloogia 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) – demökoloogia 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) – sünökoloogia Mis on konsortsium taimeökoloogias?
laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel. Esimene on taimeliikide arv taimekoosluses ja teine on samaastmeliste süntaksonite arv mingil alal, selle kindlakstegemine on keerulisel ja sellega on tegeldud Eestis aastakümneid ja mitmel tasemel. 36. Süntakson, formatsioon, assotsiatsioon. Süntakson koosluste klassifikatsiooni ükus Formatsioon süntakson, mis ühendab ühe dominandiga kooslused, näiteks männikud
..................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73 3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75 3.6 PUHKEKOHTADE JA MATKARADADE SEISUNDIKLASSID .................................................................................................. 78 3.7 KÜLASTAJAUURINGUTE METOODIKA .......
annaabi.ee 
