Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea.
Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske). Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri
· ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige Kunstnikukarjäär · Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. · 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas tööd tulevaste tõeliselt populaarsete taieste kallal. ,,Haige laps" mis valmis aastal 1906 oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas kunstnik oma õde Sophiet. Maal annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist. Maal sai väga negatiivse kriitika osaliseks. Kunstnikukarjäär · 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Ta tööd osutusid nii populaarseteks, et ta sai järgnevaks kolmeks aastaks riigipoolse rahalise toetuse. Munch
raamatute illustreerimisel. 3 Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. Sealt pärinevad tema tuntumad tööd ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Jutlustaja", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 4 Viiralt on osalenud näitustel paljudes riikides, näiteks Pariisis, Kopenhaagenis, Riias, Moskvas, Roomas, Bostonis, New Yorgis ja Chicagos. Eesti Rahvusraamatukogus on üleval Viiralti taieste püsiv näitus. 5 1 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 2 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/kljuska/eduard-wiiralt-8695990 3 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 4 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/Rokio/eduard-wiiralt-12317352?from_search=1 5 Eduard Wiiralt, http://www.slideshare.net/merka01/eduard-wiiralt-12259761 Mõned E. Wiiralti tuntumad teosed ,,Põrgu" 1930-1932
Võin öelda, et kunsti puhul kehtib kindlasti ütlus, et oma silm on kuningas, sest see, mida sa juba oma silmaga näinud oled ei kipu nii kiiresti ununema nagu see, mida sa koolipingis istudes näed ja kuuled. Sarnaselt KUMUle on ka see hoone väliselt suursugune ning aukartust äratav, samas aga on sisemised ruumid väikesed, tekitades intiimse õhkkonna. KUMU seinad on valged, Rahvusgalerii omad hoopis esindavad tumedaid ja raskepäraseid värve, mis veelgi rõhutavad sealsete taieste tähtsust ning rolli Euroopa kunstis. Üleüldiselt on aga ruumid jagatud nelja kategooriasse. Kõige varasemad taiesed pärievad 13. kuni 15. sajandini. Nende piltide temaatika põhineb sügavalt usual ning enamasti on tegu õlimaalidega. Teiseks grupiks on 16. sajandi maalid, kus ajaloolised ja mütoloogilised teemad said võrdväärseteks usu teemadega. Kolmandaks grupiks on koondunud 17. sajandi maalid ning neljandas osas võib teoseid näha 18. sajandist kuni 20. Sajandi alguseni.
K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased. Üheks grupiks olid kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman. Samuti loetakse Eesti paguluskirjanikeks ka isikuid, kes sündisid pärast sõda paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1
Inglismaal, Rootsis, Kanadas, Austraalias jm. Kunagi varem ei olnud tekkinud nii täielikku isolatsiooni Eestis ja mujal maailmas viljeldava eesti kultuuri vahel. Sellele pani aluse just Nõukogude Liidu ja läänemaailma jäik poliitiline vastasseis, mis välistas normaalse kultuurivahetuse, ningka Eestist põgenenud inimeste arvukus, kelle hulgas oli suur osa intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast
tegin ma purunemise ennetamiseks küünlajala kõhualusele väikesed augukesed sisse, ei tabanud ma ilmselt õigeid kohti. Samuti on võimalik, et oma suuruse tõttu oleksid mõlemad küünlajalad pidanud võibolla enne eelpõletust natuke kauem kuivama. Sellest hoolimata olen ma oma uurimistöö tulemustega väga rahul. Selle käigus õppisin ära taaskord ühe huvitava ajaviiteala ning loodan ka tulevikus keraamikaga tegeleda, kuna see töö andis mulle nii mitmeidki uusi ideid taieste jaoks, mida kunagi valmistada sooviksin. 24 Kasutatud allikad 25
Kuidas Herakles temast jagu sai? 10. Millist Heraklese kaheteistkümnest vägiteost pead sa kõige raskemaks? Põhjenda! 11. Kellest sai Heraklese surma otsene põhjustaja? Kuidas Herakles suri? 12. Miks on vanakreeka skulptuuride hulgas nii vähe originaale? Kas Louvre'is eksoneeritud Milose Venus on originaal või koopia? 13. Kus paikneb Kreekamaal Olümpose mägi ja kus asub Olümpia asula? 14. Milliseid meie kooli seintele paigutatud vanakreeka taieste reproduktsioone oskad nimetada? 15. Kas tead inimest, kes on olümpiamängudel võistelnud igal spordialal? 16. Antiikolümpiamängude vanuseks on 1169 aastat. Kui vanad on kaasaegsed olümpiamängud? 17. Mida tähendas sõna olümpiaad antiikaja kreeklastele ja mida see tähendab praegu meile? II PERSEUS Perseuse ema oli DANAE ja isa Zeus ise. Perseuse sünnilugu on järgmine. Et Delfi oraakel oli Argose kuningale AKRISIOSele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges mees oma
b) Antiikse Pergamoni linna makett. Müüt jumalate võitlusest gigantidega põhines kreeklaste sisserändamise ajal toimunud kultusetülidel ning muutus igasuguse sise- ja välisvõitluse sümboliks. Gigantomahhiat kujutati viiluplastikas, friisidel ja paljudel vaasimaalidel. See on inspireerinud ka paljusid uuema aja kunstnikke. Kindlasti saab paralleele tõmmata ka Pablo Picasso kuulsa maali ,,Guernica" ja jumalate võitlust gigantidega kujutavate antiikaja taieste vahel. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus paiknes muistne Pergamoni linn ja millist keelt seal kõneldi? 2. Millisesse linna tuleb sõita, et ära käia Pergamoni muuseumis? 3. Mida sa samas muuseumis veel imetleda saad? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis vahe on sõnadel gigantomahhia ja titanomahhia? 6. Kas sakslased peaksid Pergamoni altari selle päritolumaale tagastama? 7. Oletame, et rahvusvaheline üldsus sunnibki Saksamaad Pergamoni altarit päritolumaale tagastama