Tema esimesed teosed, näiteks "Maarja laulatus" ja "Madonna Conestabile", mis ta tegi veel Perugias õppides, olid õpetaja tasemest paremad. Tema loomingut on oluliselt mõjutanud Firenze kunst. Madonna piltide kinnine püramiidjas ülesehitus juhindub Leonardo da Vinci eeskujust. Tema pilte iseloomustavad sujuvad kontuurid ja plastilised vormid. Teosed väljendavad emaarmastuse mahedat lüürilisust ning renessansi aja kunstile omast harmooniat ja iluideaali. Tema Roomas loodud tahvelmaalidest üks kuulsaim on "Sixtuse Madonna". 1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna", mis asub Dresdeni Galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Maal on loodud altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Maal on valmistatud õlivärvidega ning formaat on vertikaalne. Pildi taust on hästi lihtne, et tõsta esile pildil olevaid isikuid. Pildil asub Maarja lapsega, all inglid, vasakul põlvitab Paavst Sixtus III ja paremal püha
ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera), siis lapsi oli tal paljude jumalannade ja lihtsurelikega. Ta ihkas ka Thetise armastust. Kuid soov kustus, kui oraakel ennustas, et Thetise ja Zeusi poeg saab isast tugevamaks. Seda ei olnud kõikvõimsale Zeusile vaja.) (lisa3 "Raffael ja Fornarina" 1814. Raffaello Santi (1483-1520) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt, kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", "Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.) (lisa 4 "Marie de Senonnes" 1814.) (lisa 5 "Suur odalisk" 1814. Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. )
Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid imporditi ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. 15. Sajandil levima hakkanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanlik lame ja
Oma ainsa lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo ümarformaadis maal) ,,Püha perekond" Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520) Raffael pole nii mitmekülgne kui tema kuulsad kaasaegsed, kuid võib-olla just tema viib kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo
imporditud, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, aga S ja looduslähedusema kujutusviisi poole.Juba kõige varasematest gooti eksporditud on paekivist ehitusdetaile ja hauakive. kujudes tundub, nagu hakkaksid Puuskulptuuridest ja alates 15. sajandist levima figuurid end välja suruma hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud 16 saj. romaanipärasemalt jäigast teosed väga suure osa. m.a.j. T reljeefpinnast.
eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL Keskaja inimene oli võrdselt kõigi teistega oma Jumala ees vaid ussike põrmus ja pidi tundma pidevat hirmu ja ebakindlust. See käis nii reaalse kui oodatava sealpoolse eksisteerimise kohta. Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Regensburgi Berthold, XIII saj
niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Usupuhastuse nimel nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel
saj levis Eestis seinamaal nii nagu mujal 16 Põhjamaades. Siin ei rakendatud skalaararhitektuuris gooti siili konstruktsiooni aga täies ulatuses, mistõttu olid kirikute aknad suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid jms maaliti tihti värviliseks. Puuskulptuuridest ja alates 15. saj levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed suure osa. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil,
annaabi.ee 
