2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Milline on suurim võimalikest hädadest, mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda? 7) Miks vajab inimene valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte? Miks on õiglase juhi leidmine kõige raskem ülesanne
- Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. - Maksiim põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta. Kategooriline imperatiiv - Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena. - Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm - Du kannst, denn du sollst! - Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega arvestama. Hea ja kuri - Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis on "hea". - "Hea" on eetiline tahe ise. - Kõik sõltub sisemisest hoiakust! Inimene - Inimene on kahe maailma kodanik! - Ilmingute valdkonnas on kõik, mis ta on ja mida ta teeb, väike lüli paratamatuse ahelas; aga samas kuulub ta ülemeelelisse, ruumist ja ajast kõrgemal asuvasse valdkonda.
Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega
mis esinevad rahvamoraali teoorias: see on see omadus, mis täidab rahvamoraali teoorias määratletud rolli. - Moraaliomadused KAASUVAD kirjeldavatele omadustele - KAASUMINE: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest. 10.loeng VABADUS Vabaduse probleem esineb erinevates filosoofiavaldkondades: - Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused - Eetikas – vabaduse ja vastutuse vahekord - Esteetikas – tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus - Poliitikafilosoofias – nn puutumatuse ala küsimused: mil määral saab isik ühiskonnas toimida ilma piirangute ja hukkamõistuta? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimese ellu, keelata ja sundida? Vabaduse filosoofia põhiküsimused I Mis on vabadus? Immanuel Kantilt pärineb eristus negatiivse ja positiivse vabaduse vahel:
tekitab usaldusväärne meetod Reliabilism ja aju vannis Kuna sa tegelikult ei ole vannis, siis on sinu uskumused maailma kohta tekkinud usaldusväärsel meetodil, meelte vahendusel ning seetõttu sa tead, et sa ei ole aju vannis. Aga kui sa oled aju vannis, siis sa ei tea, et sa oled ajuvannis – siis ei oleks sul üldse teadmisi füüsilise maailma kohta, sest su uskumused oleksid tekitatud arvuti poolt, mis ei ole usaldusväärne meetod. 8. LOENG: VABADUS Metafüüsikas: Tahtevabadusega seotud küsimused: Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? Eetikas: Eelkõige vabaduse ja vastutuse vahekord: Kas ma saan moraalselt vastutada, kui vaba tahe puudub? Esteetikas: Loominguline vabadus: Kas kunstnik peab hea ja suure kunsti loomiseks olema“täielikult vaba”? Poliitikafilosoofias : Nn “puutumatuse ala” küsimused: Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu? Filosoofilised probleemid seoses vabadusega: Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabadus? Mis on
põhimõttena. · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA · Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm · Me võime otsustada tundelisest või · Du kannst, denn du sollst! mõistuspärasest otstarbekusest lähtuvalt. · Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega · Meil on meelelise naudingu ja ebameeldivuse arvestama. tunne kui madalam võime. · Hea ja kuri · Reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. · Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis · Üksnes otsustusvõime annab meile maailmas kui on "hea". ühtses tervikus orienteeruda.
Temaga huulil minnakse surma ja tapetakse teisi. Vabadusest on kirjutatud tuhandeid filosoofilisi traktaate ja lugematu hulk oode, kuid ikkagi tuleb konstateerida, et sellel mõistel on "liiderliku, püsimatu, vastutustundetu olevuse elukombed"" Berthold Brecht 159. VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA ld. liberte, ingl liberty/freedom, vn , sks. freiheit Vabaduse problemaatikaga tegeletakse erinevates filosoofiavaldkondades: 1) Metafüüsikas -:Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja jakontrollija? (Erinevad determinismideeldavad erinevat liiki ettemääratust). b)Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastadaseda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võibolla on me tegude põhjused sügavamal, kuinäha ulatume. 2) Eetikas : Eelkõige vabaduse ja vastutuse vahekord Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõikon ettemääratud (kui vaba tahe puudub)? Kas moraalselt väärale teole sundimine,võtab teo tegijalt (igasuguse)
annaabi.ee 
