Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduse...
· Kasutada arve ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel Liitmine ja lahutamine 5 piires Eesmärgid: · Tuletada liitmis- ja lahutamisülesanded värviliste pulkade abil arvude liitehituse kaudu · Osata liita ja lahutada sõrmede abil · Treenida arvutamisoskust võimalikult mitmekesise didaktilise materjali ja mängulise ainekäsitluse abil · Arvutamisega arendada laste tähelepanu ja mälu ning kasvatada tahteomadusi Peastarvutamise oskuse kujundamine Eesmärgid: · Treenida liitmis-ja lahutamisülesandeid nende meeldejätmiseks · Arendada laste mälu ja kasvatada tahteomadusi Suurused Eesmärgid: · Esemete pikkuse mõõtmise kaudu pulga või nöörijupiga kujundada õige mõõtmisoskus · Ühtulstada ja täpsustada laste kujutlusi enamkasutatavatest mõõtühikutest Matemaatika seos teiste õppetegevustega
mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3
10 käituma nii, et mitte kahjustada teisi või iseennast; käitumist ohuolukordades ja õnnetusjuhtumi korral. (Piisang & Laanes 2003: 4-5). Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane: omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused. KOKKUVÕTE "Liikuda, liikuda, liikuda!" ütlevad kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid. Mõistlik on seda teha ka siis, kui neid kõrval seda ütlemas ei ole. Ja nii igas eas! Põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid, õpi- ja teotahtelisi inimesi.
Kui üldkehaline ettevalmistus on hea, annab see julguse kogu elu vältel uusi spordialasid katsetada ja õppida, see omakorda aitab elavdada ja mitmekesistada igapäevaseid treeninguid. Kehalise kasvatusega taotletakse , et õpilane on terve ja hea rühiga, et õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks, arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist, arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi, omandab suhtlemisoskuse ja koostöökogemuse. Kehalise kasvatuse eesmärgiks on kujundada motivatsioon elukestvaks treeninguks ning arusaam, et terveolek sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja
Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen. (2003) Liikumisrõõm. Tallinn: Ilo 12 E. Maiste, T. Matsin, V. Utso
10 Liigutamine koolis soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut ning mõjutab ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused (Piks 2012: 9). 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas Kehaline kasvatus liigitatakse tavaliselt praktiliste- ja loovainete hulka. Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev (Kirch. 2011: 1). Ootused ja hindamissüsteem võivad samuti varieeruda. Kehalise kasvatuse üle on vaieldud pidevalt, mille tulemusena on iga riik teinud just omale hetkel parima valiku (Kirch. 2011: 2)
Testitulemuseks on läbitav maa pikkus, mis vastab õigele võistlustulemusele. Kui on võimalik kasutada pulsitestrit võib juhtuda et aeroobse ja anaeroobse läve kiirust hinnata Conconi testiga. Anaeroobse glükolüütilise vastupidavuseks on määramiseks kasutatakse vera maksimaalse laktaadisisalduse ja pH hindamise teste. Soovitatavalt tuleks neid läbi viia loomulikes tingimustes, kuna tegevus on antud juhul sptsiifilisem ja näitab sportlase tahteomadusi nind sooritamist luua standardne foon, et saadud tulemused oleksid objektiivselt võrreldavad eelnevatega. Näitena võib tuua, et südamelöögi sagedus võib sõltuda emotsionaalselt survest, keskkonna temperatuurist ning eelnevatest treeningutest. Milline peaks välja nägema vastupidavus treening? Soojendus Vastupidavustreening algab nagu iga treening ikka soojendusega. Soojendus on iga trenni alus ja seda tuleb teha 15-20 minutit
Joonis 1. Tegevuste ajatelg elupäästevõimekuse tagamiseks. (Põld 2013:17) 8 Lõputöö eesmärki arvestades keskendub siinkohal autor päästemeeskonna sündmusele jõudmise etapile. Esimese kustutustööde juhi taktikalisel mõttel ja võitlustoimingutel on eriline iseloom, mis seisneb erakordses operatiivsuses ja kiiruses, kontsentreerituses, nõudlikkuses, oskuses ilmutada otsustavust, vaprust ja kõrgeid tahteomadusi. Enne luurele minekut ehk kohalesõidu ajal peab kustutustööde juht andma Häirekeskusele korraldused lisajõudude ja –vahendite väljakutsumise, oma meeskonnale vastuvõtmise ja veevõtukohtadele paigutamise kohta ning eelhargnemiseks või esimeste jugade andmiseks kindlaksmääratud suundades, kui olukord on juba selgunud. (M. Danilov 1976:132) Objektiivsema olukorra selgitamiseks kasutab PTJ selleks Häirekeskuse poolt kogutud informatsiooni ja vajadusel ka operatiivkaarti.
Ka kõige soojem suhtumine võib sellises seisundis esile kutsuda järjekordse vihapurske, mistõttu on mõistlikum oodata hoo möödumist. Vestelda tuleks pehmel toonil,arvestades epileptoidide suurt huvi oma tervise vastu, pedantsust ja sagely esinevat kõrget materiaalse huvitatuse taset. Selliste noorukitega töötades on eriti tähtis nende suhete korrigeerimine ümbritsevatega. Selleks tuleks püüda treenida egoismi ja plahvatuslikkuse mahasurumiseks vajalikke tahteomadusi, andes neile ülesandeid, mis nõuavad rahulikkust, tähelepanu ja keskendumisvõimet. Samuti tuleks arvestada nende kalduvust praktilist laadi, konkreetselt määratletud tegevusteks ja aeglast töötempot. Püsimatu tüüp Seda tüüpi esindavad lapsed on sõnakuulmatud, püsimatud, sealjuures arad kardavad karistusi ja alluvad kergesti teistele lastele. Juba alates esimestest klassidest puudub soov õppimiseks ja nad kasutavad iga võimalust, et kooliskäimisest kõrvale hoida
annaabi.ee 
