poolt mitte tegeleda väikeste vargustega), aga kohalikel inimestel ei ole lubatud? Inimesed, kes pooldavad põgenike sisserännet Euroopa territooriumile, räägivad, et ei ole ilus diskrimineerida kultuuri, kombeid ja põgenike käitumist, et tuleb teha kõike põgenike jaoks, et Euroopa oleks nende jaoks meeldivaks kohaks. Muidugi see on õigus, et diskrimineerida nende kultuuri pärast ei ole ilus, aga kõike nende tahteid ei tohi ka täita. Ikkagi võõrasse kirikusse oma riiglitega ei käida... Nüüd võib avada diskussiooni deskriminatsiooni kohalike eurooplaste kohta. Inimesed, kes pole midagi teinud, kes elavad oma kodumaal, kes avasid oma piirid ja püüdsid aidata migrante, sattusid täbarasse olukorda. Ma ei poolda loosungit «Saksamaa sakslastele», «Eesti eestlastele», aga pooldada loosungit «Piirid vabaks, Saksamaa on põgenike riik» mina ei saa. Kõigel on omad piirid
Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Tema üks tähtsamaid tahteid oli reformida vaimulikku muusikat. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks
üksmeelele. Konsensus on teatud üksmeelel otsuste vastuvõtmise meetod, mille puhul keegi osavõtjatest ei esita otseseid vastuväiteid ega hääleta otsuse vastu. Erapooletuks jäämine on lubatud. Konsensus ja ühehäälsus erinevad otsuse võitjate tahete kooskõlastuse astmelt. Ühehäälsuse puhul on see maksimaalne, konsensus nõuab aga vähemat tahete kooskõlastatust. Kumbki ei võimalda eitavat positsiooni. Konsensuse korral kooskõlastavad liikmed oma tahteid, lähevad teatud määral kompromissidele. Seejuures ei tohi aga kellegi "järeleandmine" olla nii suur, et see paneks teda vastu hääletama. Nõupidamise käigus peavad kõik liikmed saama võimaluse oma arvamuse ütlemiseks ja seeläbi otsuse mõjutamiseks. Otseste vastuväidete puhul tuleb leida uus, kõiki osavõtjaid rahuldav (otseseid vastuväiteid mittetekitav) otsus. Iga osaleja peab lõpuks tundma, et tal olid kõik võimalused oma mõtete väljaütlemiseks ja tulemuse mõjutamiseks.
Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal. Orjamoraalile on
Kui sedasi on toimitud, siis selliselt ühes isikus ühendatud rahvahulka nimetatakse RIIGIKS [common-wealth], ladina keeles CIVITAS. Nii luuaksegi suur LEVIATAN, või pigem, (kui rääkida aupaklikumalt) see surelik jumal, kellele me surematu Jumala all võlgneme oma rahu ja kaitse. Sest selle volitusega, mille on andnud talle riigi iga liige, on tema kasutusse antud nii palju võimu ja tugevust, et sellest tuleneva hirmuvalitsusega on ta võimeline vormima nende kõigi tahteid nii, et nende kodudes on rahu, ja organiseerima nende omavahelist abi välisvaenlaste vastu. Ja temasse on koondunud riigi olemus, mis seisneb (kui seda defineerida) ühes isikus, kelle tegude autoriks on teinud suur rahvahulk vastastikuste lepingute alusel enda hulgast igaühe, eemärgil, et ta võiks kasutada nende kõigi tugevust ja vahendeid nii, nagu ta peab otstarbekaks nende rahu ja ühise kaitse tagamiseks. Kes on suverään, kes alam. Ja seda, kes seda isikut kannab, nimetatakse
sellest ka midagi muud, kui vaid sündmuste jada. Ka keelega on nii see, mida keele vahendusel on võimalik mõista ja see, mida keel tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma. N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on niisugune keel, kus asjad on põhimõtteliselt selged, elu põhitõdesid on võimalik väljendada
hirm nähtamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ütleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mõtlemisvõime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite "ebausu" seaduste järgi. Kui inimesest on saanud kord usklik, siis ta elab vaid usureeglite järgi ning ei otsi enam mõistuslikke põhjendusi. Ühendus ja isik Inimühendus pole muul moel üks üksus, kui vaid ühes isikus, oma peas või direktoris (organisatsiooni juhis), kelle tahe esindab kõigi ühenduse liikmete tahteid. Reaalselt tähendab ühiskond vaid suverääni, muus osas on ühiskond kui väljamõeldis. Ilma suveräänita pole ühiskonda. See käib ka kõigi alamate inimühenduste kohta, mis eksisteerivad suverääni loal. Inimühiskonnal on vaid üks hääl, millega rääkida ja üks tahe. Suverään on kunstlik/tehis isik. ,,Isik on see, ,,kelle sõnu või tegusid peetakse ... teise inimese sõnade või tegude esindajaks..." Kui neid sõnu ja tegusid peetakse tema enda omadeks, siis on
annaabi.ee 
