ELAVHÕBE 1) Elavhõbe on looduses väga haruldane aine.Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse,kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS).Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 2) Elavhõbe tähis on Hg. 3) Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv vedel metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe keemis temp. on 356 °C ja tahkumis temp. -38,8°C.Elavhõbedal on väga mürgine aur ehk lõhn. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega,mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.Ühineb hapnikuga kõrgemal,väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril.Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega.Õhus on elavhõbe püsiv.Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks.
· Hea elektri juhtivus. · kasutatakse: metallmüntidena, elektrijuhtmetes, ehetes. 6 Hõbe(Argentum) · Ag: +47|2)8)18)18)1) · I B rühm, 5.periood · Tavatingimustes pehme metall · Sulamis temperatuur 960°C. · Kasutatatakse: ehetes, peeglites, mündid 7 Elavhõbe(Mercury) · Hg: +80|2)8)18)32)18)2) · II B rühm, 6.periood · Tavatingimustes vedel · Tahkumis temperatuur 38,8 ° C · Ohtlik inimese tervisele. · Kasutati kraadiklaaside tootmiseks 8 Elavhõbeda ohtlikus · Metalliline vedel elavhõbe pole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. · Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on 3 aastat. · Elavhõbedaga kokkupuutel saab kahjustada inimeste närvisüsteem,neerud võivad töö lõpetada ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust.
soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub kuluv/eralduv soojushulk 1 kg aine sulamiseks või (Q) tahkumisel · Füüsikaline suurus · Erinevatel ainetel · Tähis (lambda) erinevad · Valem: =Q : m Ühik: 1J/kg Sulamiseks vajalik soojushulk Q=m Mõnede ainete sulamissoojused Aurumine ja kondenseerumine
Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole mürgine # tahkumis t +17 C 8 kontserteeritud happe korral ) ,,jää-äädikhape `` # seguneb veega igas vahekorras # tekib : etanooli lahjade lahuste äädikhappe käärimisel # kasutatakse toiduvalmistamisel, katlakivi eemaldamisel. Sahhariidid- vanem nim süsivesikud, koosnevad C, H ja O aatomitest Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Valgud- elutähtsad ühendi, mis koosnevad aminohapete jääkidest ( NH2)
Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik # seguneb veega hästi # looduses leidub sipela -ja mesilase mürgis # kasutatakse redutseerijana keemia tööstuses. Etaanhape CH3COOH, rahvapärane nim äädikhape # kõige tuntum karboksüülhape # ei ole mürgine # tahkumis t +17 C 8 kontserteeritud happe korral ) ,,jää-äädikhape `` # seguneb veega igas vahekorras # tekib : etanooli lahjade lahuste äädikhappe käärimisel # kasutatakse toiduvalmistamisel, katlakivi eemaldamisel. Sahhariidid- vanem nim süsivesikud, koosnevad C, H ja O aatomitest Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Valgud- elutähtsad ühendi, mis koosnevad aminohapete jääkidest ( NH2)
agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril b) värvus c) tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d) vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e) tihedus f) sulamis- ja keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo. Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne
temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena. Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult. Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri,
või Zn antimoniid + HCl , lagun e b ae gla s elt juba toate m p l, põleb õhus , kasutataks e ülipuhta Sb saa mi s e k s . Metallina kasutataks e Sb mitm e s u g u st e (pea m . Pb ja Sn sisaldavate) sulamite 8 Vismut: G.Agricola, 1529 ; Bi hõb ev alg e , roos aka läikega m etall , mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romb o e e d riline vorm . tahkumis el ruumala suuren e b ,toate m p l rabe . kuivas õhus püsiv, niiske s pruunikas oksiidikiht . põleb sinaka leegig a Bi2O3 ;ei reag e e ri H 2 , C, N2 , Si ga . Bi 2 O 3 vismut(III)oksiid, kollane kristallil. Aine ; leidub ka mineraalina , tähtsaim tööstuslik ühend, kõige laiem alt kasutatav:farma atsiat öö stu s e s , katalüsaatorina polüm e e rid e tootmis el , klaasid e ja e m ailide
Sertifitseerimine: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas) b) värvus- silmale nähtava spektri ulatuses c)tahke aine korral osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e)tihedus f)sulamis- ja keemistemp. g)koostiselementide või –ainete ja lisandite sisaldused h)lisainfo (tuleohtlikkus, eripind, hoidmistingimused) Gaaside ja aurude korral: a)sulamis-, keemis-, tahkumis-, veeldumistemperatuu 6. Aatom Molekulidena esinevad kõik gaasilised ained (O2, N2, NH3), paljud vedelikud (vesi, alkoholid) Valem on elementide sümbolitest koosneb avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Mool on aine kogus, mis sisaldab samapalju struktuurielemente kui on aatomeid 12g süsinikus. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise
järele nool alla. Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses
Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude omadused (gaasid on ained, mis esinevad nt gaasina ja aurud vedelike või tahkete ainetena): a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemp; b) kriitiline temp temp, millest kõrgemal ei saa gaasi vedeldada ilma rõhu kasvamiseta; c) kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Millised on vesilahuste peamised omadused, milliste näitajatega isel. neid sertifikaadis? 1)vedelik; 2)värvus; 3)vikoossus erinevatel temp; 4)tihedus; 5)keemistemp; 6)koostis; 7)lisainfo; Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg
kondenseerub tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Kui õhu niiskussisaldus suureneb, väheneb õhu tihedus: seetõttu niiskete õhumasside lähenemisel õhurõhk langeb Sulamine ja tahkumine Sulamine ja tahkumine on üleminekud korrapärase struktuuriga tahke oleku ning korrapäratu struktuuriga, kuid lähedase tihedusega vedela oleku vahel. Temperatuuri, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm, nimetatakse sulamis- või tahkumis(külmumis)temperatuuriks (sulamis- või tahkumistäpiks). Antud aine sulamissoojuseks (sulamisentalpiaks) (.Hs, kJ/mol) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust vedelasse konstantsel temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu.
annaabi.ee 
