Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust; · kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; · kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; · pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast; · vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); · sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; · kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut;
................................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp................................................................................................................15 Rahvusvahelise signaalkoodi lipud................................................................................17 Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine.. .19 Sildumisseade.................................................................................................................21 Ankruseade.....................................................................................................................23 Pääste vahendid..............................................................................................................24
küljes oleva ühendusrõnga ning ühendatakse kahlepuu haaradega . Viimased on seotud kahlepuu külge , kahlepuu on aga ühentatud traalnooda tiivaga . Kui kaablid ja üleminekuotsad ei ole vaieritega ühentatud , tuleb teised kaabliotsad ühendada üleminekuotstega , viimased aga omakorda vaieritega . Seejärel keritakse üleminekuotsad ja osa kaableid vintsi trumlitele tagasi . Traallauad seadistatkse jälle nii , et neid saaks kiiresti vette lasta . Traalnoodale seotakse külge vajalik taglas ( tropid , Põlled jne ) pära tõmmatakse kinni jne . Kui kõik on nii nagu vaja algab traalimine uuesti . Kui aga lõpetatakse püük siis keritakse traalnooda võrkosa rullile . Traallauad kinnitatakse looga külje . Kõik vaierid ja kaablid keritakse samuti tagasi trummlitele . Kõik liiguvad seadmed vaadatakse uuesti üle ja vajadusel määritakse uuesti sisse , et kõik järgmiseks korraks oleks ikka töökorras . -12- KOKKUVÕTE
Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks. • Juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Tuled 2 punast ringtuld. Päevamärk kaks musta kera. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest. • Lastiseade. Kraanad,poomid ja nende taglas, hooldamine, markeerimine ja kontrollimine. Lastiseadme töökorda seadmine. Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski ehitatakse laev lastimisseadmetega, on need kraanad. Kraanasid on tunduvalt lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid
merehädalisi. Kõrgessaarlasi kutsutakse Hiiumaal tänini ,,vandiraiujateks", sest uppuva laeva lasti päästmiseks tuli esmalt aluselt eemaldada taglas. 9. VANA-LIIVIMAA SISE- JA VÄLISPOLIITIKA 14.-16. SAJANDIL ORDU MÕJU KASV JA LANGUS. Jüriöö ülestõusu mahasurumisega tõstis Liivimaa Ordu järsult oma prestiizi Vana- Liivimaal. Harju ja Viru omandamisega suurenes ordu mõju veelgi. Vastuolud ja sisesõjad Vana-Liivimaa feodaalriikide vahel siiski ei lõppenud. Vahelduva innuga peeti neid Vana-Liivimaa kurva lõpuni. Tõsisemalt suutsid piiskopid ordu juhtpositsiooni kõigutada siiski veel vaid 14
Ameerika vahet sõitvate galeoonide veealune osa kaeti kaitseks Kariibi mere laevaoherdite (liik merikarpe) eest õhukese tinaplekiga, mis oli laevaplankudest eraldatud tõrvatud purjeriide kihiga. Vanaaegseid meremaale uurides võib märgata, et galeoonide kere veealune osa oli valge või helehall. Selle värvuse kindlustas viimane kaitsekiht, mis koosnes loomarasva, tõrva ja hobusejõhvide segust. Kõige viimasena pandi paika mastid, taglas ja pika pinni abil töötav rool, mis poltidega ahtertäävi külge kinnitati. Kui kuninga ametnikud olid uue laeva üle võtnud ja ehitaja oma preemia kätte saanud, algas galeooni varustamine. Hispaania sõjalaevade välimus oli üsna spartalik – enamasti piirduti üksnes punaseks ja kollaseks värvitud pealisehituse ning kullatud käilakujuga. Viimane kujutas tavaliselt laeva kaitsepühakut, kelle nime ta kandis. Sama pühaku kujutis maaliti ka ahtripeegli kohale
spetsialiseerumisest. Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega: kontrollida laadluukide kinnitust ja hermeetilisust; kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast; vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut;
annaabi.ee 
