Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted: peibutuspart- situatsioon, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide ja nende "tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine poliitbroiler- noor poliitik, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris partokraatia- ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" referendum- rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses võimude lahusus- demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi
kindel võimalus. See tõstaks hoobilt Riigikogu usaldatavust ja elimineeriks ka teisi peamisi probleeme, mis tulenevad partokraatia läbipaistmatusest nagu valimisnimekirjades madalatele kohtadele palgatud häältemagnetid ja isiklike teenete eest valimisnimekirjade etteotsa saamine. See maagiline lahendus on lahtised valimisnimekirjad, mille alusel saaks parlamenti kõige enim hääli kogunud indiviidid, mitte parteide tagatubade ettepanekul valimisnimekirja etteotsa paigutatud esindajad. Nii saaksid parlamenti poliitikud, keda valijad usaldavad ja kelle kaudu nad soovivad riigi juhtimises osaleda. Nii oleks ebatõenäolisem eelmisel nädalal (25.01.2012) tekkinud olukord, kus kõrgharidusreformi II lugemist ei katkestatud, ignoreerides üle Eesti toimunud protestiaktsioone. Ühesõnaga saatis demokraatlikult valitud parlament kolmandale lugemisele otseselt üliõpilasi puudutava reformi eelnõu, eirates
on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid. Demokraatia kulukus
põhiseadusega ning võtavad need kas vastu, muudavad neid või tunnistavad kehtetuks. Tähtis on proaktiivsus ja kreatiivsus: oluliselt suurem vajadus varaseks ja ennetavaks tegevuseks, algatusvõimeks, suhestumiseks „Brüsseli kalendriga“. Otsustusprotsess: 1) Algatusfaas: seisukoha kujundamine. Tehakse ettepanek kellegi poolt (nt Ülemkogu või nõukogu) või Komisjoni poliitiline tööplaan vms. Seejärel hakkab pihta tagatubade möll, ministeeriumid ja koordinaatorid püüavad liikmesriike ja EL institutsioone mõjutada, toimuvad kohtumised, ühiskirjad, mitteametlikud konsultatsioonid jms. Pärast seda komisjoni konsultatsioonidokument ning komisjoni seadusandlik algatus. Tähtis roll koordinatsioonikogul, ministeerium kujundab esialgse seisukoha, KOK kooskõlastab, valitsus kujundab seisukoha ja kiidab heaks ning riigikogu annab arvamuse.
rahvale aru. OSALUSDEMOKRAATIA Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia
teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
Reimer programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite. · Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende ,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
annaabi.ee 
