Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat:Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja
korgid; joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid). · Olmejäätmed (kõik see, mis eeltoodute hulka ei sobi; nt mähkmed, vanad riided, katkised nõud, tuhk, hügieenitarbed). JÄÄTMETE UTILISEERIMINE · OHTLIKUD JÄÄTMED viime ohtlike jäätmete kogumispunkti. · ELEKTROONIKAJÄÄTMED näiteks poodi, kust on kavas osta samalaadne toode või kui pole kavas uut osta, siis viime kogumispunkti. · TAGATISRAHAGA PAKEND viime tagatisrahaga pakendi vastuvõtu kohta (pood, taarapunkt). · PAKEND viime pakendijäätmete konteinerisse (klaas-, metall-, plastpakend ja joogikartong kokku ühte konteinerisse). · PABER- JA PAPPJÄÄTMED viime paber- ja pappjäätmete konteinerisse. · BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED kompostime oma aias. · VANAD RIIDED, JALANÕUD kui on veel kasutuskõlblikud, viime kogumispunkti, kust suunatakse korduvkasutusse
maksta, sest saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks. Ei ole mõtet maksta kallist raha, suurte konteinerite viisi jäätmete äraveo eest tehastesse, kus toimuks sorteerimine meie eest, kui me saame seda kogust ise kodus sorteerides vähendada. Näiteks pakendid, mis moodustavad olmejäätmetest suurema osa, saab avalikesse konteineritesse viia tasuta. Tagatisrahaga pakendi saab viia taaravastuvõtu punktidesse ning saadakse tagatisraha tagasi. Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti
maksta. Seda sellepärast, et saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks. Miks on vaja maksta kallist raha selle eest, et suured konteinerid viiksid jäätmed ära tehastesse, kus sorteerimise eest vastutavad muud inimesed, kui igaüks meist saab seda ka väga lihtsalt kodus teha. Pakendid, mis moodustavad inimestel kodudes olmejäätmetest suurema osa, saab viia avalikesse konteineritesse tasuta. Tagatisrahaga pakendi saab viia taaravastuvõtu punktidesse ning sealt saadakse tagatisraha tagasi. Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi
oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · Tutvu oma linna/vallavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega. · Tee kindlaks, kus asuvad sulle lähimad kogumiskonteinerid · Korralda kodune prügikogumine. Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend viia raha eest taara vastuvõtupunkti või nt suuremate kaupluste juures asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane
kohtades on tasuta. Seega mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid konteinerisse ja seda odavam on jäätmevedu (suurema konteineri saab vahetada väiksema vastu, mille teenindustasu on väiksem). Kuhu ja milliseid jäätmeid võib panna? See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Mõned näited: Tagatisrahaga pakend viia pakendivastuvõtupunkti. Muu pakend viia pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia paberi- ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed kompostida võimalusel oma aias või viia jäätmejaama. Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend
· ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub. 12 4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID
oktoober 2006. a Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team'i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid. Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia Ranna tee 46 asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ Taara Liiduga oli osaühingul 15.juunil 2005. a sõlmitud koostööleping. Taaravastuvõtupunkt oli aga suletud. Eelnevast tulenevalt leiti kiirmenetluse otsuses, et OÜ Violia ei täitnud PakS § 20 lõiget 2, jättes korraldamata pakendimärgiga pakendite vastuvõtu müügikohas
toidukaupade puhul: 1) potis müüdav varajane värske köögivili või maitseroheline 2) sokolaadikujukesed, üllatusmunad, pulgakommid, suuvärskendajad, nätsud. Ühikuhind avaldatakse müügipakendis sisalduva kauba tükihinnana järgmiste mittetoidukaupade puhul: 1) pabersalvrätikud 2) pabertaskurätikud 3) pabermähkmed 4) hügieenisidemed, pesukaitsed ja tampoonid. Müügihinnale lisaks tuleb ühikuhind avaldada tarbijale suunatud reklaamis. Hinna avaldamine tagatisrahaga pakendi korral Kui kauba pakendile on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha, avaldatakse Hinna määruse § 5 lg 31 kohaselt pakendil kauba müügihind kahes osas, näidates eraldi kaubaühiku hinna ja selle lisatava pakendi tagatisraha suuruse.. Tasutud tagatisraha tagastatakse, kui lõppkasutaja või tarbija viib mõistlikus koguses pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, kauba müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (PakS § 21 lg 10).
annaabi.ee 
