Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagastuv" - 10 õppematerjali

Ökonoomika teooria
2
doc

Ökonoomika teooria

A=(F+R-L)/T – Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine F - põhivara soetusmaksumus (krooni); – Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel – Erivajadustega inimeste üldharidusõpe (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa 9.Milliseid makse on Eestis rakendatud teekulude ja transpordi (krooni); välismõjude kompenseerimiseks? T - põhivara kasulik eluiga (aastat). Kütuseaktsiis, raskeveokimaks 8.Milles võivad seisneda omandi kahjustamisega seotud 10.Milliseid võimalusi on teehoiuettevõttel võimalik kasutada

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
Kuluarvestus logistikas I KT
22
docx

Kuluarvestus logistikas I KT

Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu

Majandus → Kuluarvestus logistikas
45 allalaadimist
Kuluarvestus I KT
17
docx

Kuluarvestus I KT

Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) ­ vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon ­ maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F ­ põhivara soetusmaksumus (eurot) R ­ moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L ­ põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T ­ põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide ­ transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks

Logistika → Transpordiökonoomika
73 allalaadimist
Tee-ehituse ökonoomika kordamine
32
pdf

Tee-ehituse ökonoomika kordamine

ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest L d = 1 - T * 100 F d - kulumi määr (%) F - põhivara soetusmaksumus (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 3. Annuiteedimeetod - laenu annuiteetmakse

Ehitus → Ehitus
14 allalaadimist
Kuluarvestus
20
docx

Kuluarvestus

 Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline

Majandus → Kuluarvestus logistikas
27 allalaadimist
Elektrimontaaži õppepraktika II
62
pdf

Elektrimontaaži õppepraktika II

Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: A-otsevõrkkäivitus; B – täht- kolmnurkkäivitus; C- käivitus sujuvkäivitiga Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis juhtimismeetodit kasutatakse järgneval pneumojaotil? Valige üks: a. Pneumaatiline kombineeritud mehaaniline b. Pedaal, veruga tagastuv c. Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) d. Elektriline Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) Küsimus 59 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise pneumojaoti juhtumismeetodiga on tegemist? Valige üks: a. Pedaal b. Lukustav hoob c. Surunupp d.

Mehhatroonika → Automaatjuhtimissüsteemid
60 allalaadimist
Raha ja panganduse kordamine
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

o Diversifitseerimine - riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile o Madalad opratsioonikulud o Likviidsus ­ osakud on likviidsemad kui aktsiad o Professionaalne juhtimine ­ fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. Krediid ­ võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (debitooril) tuleb andjale (kreditoorile) kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada, makstes enamasti ka intresse. Krediidi ülesanded: 1. Vahendite tagastuv ümberjaotus 2. Krediidiringlusvahendite loomine 3. Rahaliste tulu ümberjaotamine 4. Kontrolli ülesanne Pankade roll hoiste muunadajana krediitideks Pangad peavad tegutsema selliselt, et saadud hoiused oleksid võimalikult tootlikult vastavalt aktsionäride soovidele, samas aga ka minimaalse võimaliku riskiga. Riskide allikad on mitmeid ning fundamentaalsed selles valdkonnas on hoiuste ja väljalaenatud raha ajastamise probleem. See on panganduse olulisem probleem.

Majandus → Raha ja pangandus
246 allalaadimist
Raha ja pangandus eksamikonspekt
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

võlainstrumentidesse · aktsiafonde, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse · eksisteerib ka segafonde, mis investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. 22. Krediteerimine Krediit ­ võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (deebitoril) tuleb andjale (kreeditorile) kokkulepitud kujul ja tähtjaks tagastada, makstes enamasti intressi. Pankades antakse seda reeglina raha kujul. Krediidi ülesanded: 9 · vahendite tagastuv ümberjaotus · krediidiringlusvahendite loomine · rahaliste tulude ümberjaotamine · kontrolli ülesanne Pankade roll hoiuste muundajana krediitideks: pangad peavad tegutsema selliselt, et saadud hoiused oleksid võimalikult tootlikud vastavalt aktsionäride soovidele, samas aga ka minimaalse võimaliku riskiga. Riskide allikaid on mitmeid ning fundamentaalseim selles valdkonnas on hoiuste ja väljalaenatud raha ajastamise probleem. Krediteerimisega seotud riskid · Välistegurid

Majandus → Raha ja pangandus
506 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

110 w = 45% Efektiivsus, % 105 w = 35% 100 95 35 40 45 50 55 Tagastuva vee temperatuur, °C Joonis 10.92. Suitsugaasi kondenseerimise mõju katlamaja efektiivsusele Suitsugaasi jahuti on esimene sõlm, mida tagastuv vesi katlamajas läbib. Suitsugaasi kondenseerimise jääkaine on kondensaat, mis koosneb veest, milles sisaldub vähesel määral 103(113) Villu Vares Energia ja keskkond tolmuosakesi ja orgaanilist ainet kütuse mittetäielikust põlemisest. Kondensaadis leidub veidi ka raskeid metalle, kloori ja väävlit. Kondensaadi pH võib sõltuvalt süsteemist varieeruda

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Teisest küljest võib aga mehaaniline ülekoormus kiiresti tõsta libistussagedust ja seega suurendada voolu. Ülekoormus tuleb avastada kiiresti ja vähendada vaheldi sagedust selliselt, et libistussagedus ja vool jääksid lubatud piiridesse. Ülekoormuse võib kergesti avastada alalisvoolu vahelüli pinge kontrollimisega. Mittepidurduv koormus võib muuta mootori momendi suunda, põhjustades energia rekuperatsiooni ja alalispinge vahelüli pinge kasvamise, kui tagastuv võimsus ületab muunduri võimsuskaod. Vältimaks ülemäärast energia rekuperatsiooni, tuleb mootori toitepinge sagedust tõsta. Seega on alalisvoolu vahelüli pinge ja vool iga juhtimissüsteemi jaoks tähtsad muutujad. Libistuse kompensatsioon võimaldab parandada ajami dünaamilisi omadusi. Seda moodust kasutatakse suure jõudlusega asünkroonajamites, kus peamiseks eesmärgiks on kiiruse reguleerimine. Parim tulemus saavutatakse siin sageduse muutmisega sõltuvalt alalisvoolulüli

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun