Südametoonid Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Vere liikumine südames. Südametsükkel.
Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l verd. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek Selgitus Veri surutakse Veri surutakse Veri voolab
seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Kokku paisatakse ühe südame kokkutõmbega ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib tõusta tugeva pingutuse korral kuni 35 l/min. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l ja keskmise inimese
sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Karolin Urban
Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus?
sümpaatilise närvisüsteemi kontroll. 81. Arterioolide ülesanne on verevooli ning vererõhu kontrollimine ja see on võimalik tänu arterioolide võimele sulguda ja avaneda. 82. Kapillaaride ülesanne on viia hapnikurikas veri kõigisse keharakkudesse ja see on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte). 83. Veenide ehituse iseärasusteks on klappide olemasolu veenide seintes ja see on vajalik vere tagasivoolamise ärahoidmiseks. 84. Sümpaatilised impulsid toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt . 85. Parasümpaatilised impulsid toimivad veresooni laiendavalt e. vasodilatatoorselt. 86. Verevarustuse metaboolne kontroll teostub järgmiselt: ainevahetuse intensiivistudes hapniku kontsentratsioon kahaneb ja süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus kasvab. Samuti lõdvenevad
klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5
Gaasivool töökohale Kaitseseade enne põletit ja pika gaasivooliku puhul ka keskel. Kaitseseadmed on juhitavad ja töötavad nii survele kui ka temperatuurile. NB! Kaitseseade, mida kasutatakse, peab läbima iga aasta vastava kontrolli tema korrasoleku kohta. Kaitseseadet tuleb kasutada vastavalt gaasi liigile. Leegikaitse (FR-20) Leegikaitse tõkestab põlevgaasi kui ka hapniku tagasivoolamise põlevgaasi või hapniku voolikusse või vastupidi ning takistab sellega plahvatusohtlike gaasisegude moodustumist voolikutes. Lisaks takistab ka tule levimist voolikutesse tagasilöögi korral keevitus või lõikeseadmest. Seega leegikaitse takistab gaasi voolamist vales suunas ja ta koosneb vedruga tagasivooluklapist, mida hoiab lahti läbivoolav gaas. Klapp sulgub kohe, kui põletisse tekib sama suur rõhk kui see on voolikus. Kui vasturõhk alaneb, avaneb samas klapp uuesti
dorsalgia26 Psühhiaatriline Paanikahoog Paanikas patsient Äkiline algus Hirmunud olek, rõhutud tunne, hüperventilatsioon27 Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja patsiendi läbivaatamine Patsiendi seisundi hindamine 21 Pleuriit – kopsukelmepõletik 22 Refluksösofagiit – maomahla tagasivoolamise tõttu tekkinud söögitoru põletik 23 Epigastriline – maopiirkonna 24 Retrosternaalne – rinnakutagune 25 Interkostaalne neuralgia – roietevaheline närvivalu 26 Dorsalgia – seljavalu 27 Hüperventilatsioon – liiga kõrge hingamissagedus 290 Patsiendi seisundi hindamise eesmärk on kiiresti kindlaks teha, kas rindkerevalu sümptomit põhjustab eluohtlik probleem või mitte. Selle peamine näitaja on kliiniline esmamulje, mis jagab
annaabi.ee 
