Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes looduspilte, mis ähmaselt järjest liginedes selginevad, pöörates koguaeg tähelepanu detailidele, mitte lastes tajuda tervikpilti korraga, vaid järk järgult, lastes sul endal ise sellele sõnumile kuju ja tähenduse leida ning, mis seejärel kaovad, jättes kõigest järgi vaid ilma pildita tähtsusetu teadaande, mis tagasivaadates jätavad tunde, et seda oli liiga palju,liiga palju korraga, mis muudab raskeks sellele uuesti tervikpildi leidmise, et mõtteis seda analüüsida. Sellepärast ei suuda ta luua teravaid ning otseseid tundeid lugejas, vaid see käib kuidagi ümbernurga. Created by Mart Linna 19.11.2012 7:23
Minu suhtlemisanalüüs Võin väita, et iga inimene on erinev, omab ainulaadset karakterit ning stiili. Ükskõik kui kummalised inimesed võivad olla, ei hakka ma neid kritiseerima või halvustama- jälgin pigem kõrvalt ja hoian arvamuse enda teada. Tänapäeva probleemiks on Internet, mis vähendab otsest kontakti inimeste vahel. Viimasel ajal olen täheldanud, et välditakse isegi üksteisega kohtumist, varjates nii oma tõelisi mõtteid ning tundeid. See on vale! Isiklikult soosin igati vahetut suhtlemist ning püüan vähem kasutada mobiiltelefoni või arvuti abi. Suhtlejana olen otsekohene ja aus. Ma arvan, et saan aru, kui mulle üritatakse kärbseid pähe ajada. Jutu mitteusutavuse korral ei varja ma oma kahtlust. Tihti olen küsinud: ,,Oled kindel, et räägid tõtt?". Ise püüan valetamist vältida, sest olen meelsamini aus ja eeskujulik noormees. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, ...
Peale tundi vestlesin viisakalt õppejõuga sellel teemal ning uurisin, kas ta on sellest teadlik. Loomulikult ei olnud ta sellest teadlik või ei tahtnud tunnistada, et õpetatud materjal on iganenud ja vale. Loomulikult ei suutnud tol ajahetkel ka mina omaks võtta, et õpin inimeselt, kes minu silmis on õpilastest teatud mõttes oma erialal vähem haritud ja õpetab valesid/alamaid tõdesid. Kokkuvõttes jätsin IT õpingud pooleli ning tagasivaadates, oli üheks põhjuseks kindlasti just see, et pidasin oma tõdesid liiga tähtsateks. Selle arutelu tipuks oli minu jaoks mõttekäik, kus jõuti järeldusele, et mida rohkem me teame, seda konkreetsemalt oleme kursis sellega, mida ja kui palju me ei tea teadmised saavad olla piiratud, kuid teadmatus on lõpmatult piiritu. Loodan, et antud mõte jääb mulle meelde, sest ma tõesti tunnen, et oleksin parem inimene ja kindlasti kohati ka professionaalsem spetsialist (olgu
viljastub "vale" munarakk. Mind ei sünni. Olles ise niivõrd juhuslik, ei saagi möödunu kallal norida: mis on minevikus, peab sinna jääma, olgu ta halb või hea. Ajalugu on seega fakt, alati tuleb arvestada muudetud möödaniku tahet sind olematuks muuta. Tulevik seevastu alluks justkui kenamini, fikseerimata saatus ei ole ju saatus enne, kui ta on kinnistunud aega. Kuid siiski: ka tulevik pole kunagi halb, sest seegi muutub kord hinnanguta faktiks ajaloos. Mis iganes juhtub, on tagasivaadates halb vaid meie isiklike motiivide valguses. Kui soovime säilitada eestlust, tuleb hoida eesti keelt, rahvust ja kultuuri. Teha propagandat. Kui ei, tuleb kaduda. Kaduda tuleb kõigil aga kord nagunii, nii inimesel, rahvusel ning lõpuks ka inimkonnal.
Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? Egiptlastel oli detailne ettekujutlus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust ja vaarao valitses aga Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid,kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega,mille hulka kuulus ka keha säilitamine. Jutustus räägib lahkunu elust tagasivaadates. KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus? Eraldatus muust maailmast.
lapsepõlv olla hoopis vabaduseta, sundolukordi täis aeg. Lapse elus otsustab alatasa mõni täiskasvanu, mida ja millal tehakse, mis on väärt ja mis ei ole, mida uskuda ja mida mitte. Tagantjärele võib see paista muretu; lapseks olemise ajal võib see olla hoopis ahistav. Kasvatusega hädas olles kipub ununema, et vanema ülesanne on lasta lapsel olla laps. Minu vanematel see õnnestus. Loodan, et ka teistel lastel on õnnelik lapsepõlv, millele tagasivaadates on midagi toredat meenutada. 6 Kasutatud kirjandus 1. Eestimaa haridusplatvorm (1988). Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee, koost.E. Kareda, V.Kornel, P.Kreitzberg, R.Loik, E.Sarv, E.-M.Vernik, Ü.Vooglaid. Tln:, 27 lk. 2. Foucault, M. P. (1980). Power/Knowledge: selected interwiews and other writings 1972-1977. Ed.G.Gordon, New York, 236 lk. 3. Kreitzberg, P
Mõnes mu luuletuses on ka isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud, aga tagasivaadates võib sealt ikka metafoore leida. Töö käigus ma ei mõtlenud ültse metafooride, võrdluste, epiteetide ega personifikatsioonide peale. Kui ma luuletusi tegin kuulasin muusikat ja need luuletused lähevad muusikaga riimi. Paljude luuletuste kirjutamiseks sain inspiratsiooni muusikast. Muusikat kuulates kuulasin muusika riime. Kas need olid armastus stiilis või laste stiilis või ültse ulme stiilis. Kõige raskem oli kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõttet. Raske oli ka seesama teooria osa
üheselt mõistetavalt ja veenvalt. · Pingete maandamise oskus, kas läbi huumori, normide täpsustamise vm. vormis. · Tundlikkus ja arusaamine konfliktis toimuvast. · Asjatundlikkus põhiküsimuses. Peab teatud teema kohta olema pädev. Heaks lepitajaks õpitakse aastaid ja läbi kogemuse. Hea lepitaja ei saa kunagi valmis, vaid areneb ja õpib pidevalt. Konflikt pole meeldiv kogemus, kuid hästi lahendatud konfliktile tagasivaadates, saavad osapooled endast ja teistst paremini aru ning jõuavad uue enda ja teineteiseleidmiseni. 32 KOKKUVÕTE Konflikt võib vallanduda väga tühisest asjast. Nagu öeldakse, et üks asi viib teiseni ja nii võibki märkamatult tekkida asjaolu mis soosib konfliktide tekkimist ja vohamist. Kuid nagu varemgi öeldud, käib halb ja hea ikka käsikäes ning ilma konfliktideta ei
On neid kellel on jõudu maailmas (isandad) ja neid kellel ei ole. Jõu hulk on erinev ja ei jagune ühtlaselt. (kvantiteet) (N. Orjamoraal) Olulisem on hoopis jõutoimesuund: aktiivne (sisemised tungid/tasakaal) või reaktiivne (suunatud väljapoole ja allub temast tugevamatele jõududele). Nt orjad ei ela päriselt vaid reageerivad (sellele elule) nendest tugevamatele jõududele. Reaktiivne jõud ei ole kunagi loov jõud. N. Pöördub antiik kultuuri tagasivaadates, millile oli nende loogika - nende toime aluseks ei olnud lahkus või süütunne või kannatused, vaid pigem au tunne. Orjamoraalile on ehitatud ka valgustusajastu ühiskond. Inimeste nõrkust ja abitust on peetud nt. Kristlukus moraalis headuseks. (kui seistakse silmitsi kellegi endast tugevamana...) Südametunnistus on viis kuidas takistada jõu aktiivset kasutamist ja on N arvates kahtlane. Ressentimont - Tõrksus, trotslikus. Subjekt arvab, et ta kannatab välistel põhjustel
Meie kutsusime teda Katjaks. Kuna õpin inglise keele õpetajaks, siis olen ka enda töös kasutanud ideid just tema tundidest. Ta on alati meelde jäänud ka kui väga toreda ja sooja inimesena. Arvan, et räägin kõigi meie klassi tüdrukute poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just igasuguseid erinevaid üritusi korraldada nii õhtuti kui ka vahetundides. Eredaim mälestus..
Puskini lähemad sõbrad olid Delwig, Pustsin, Malinovski ja Küchelbecker. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Kõik ei olnud aga lihtne. Lütseistide poliitilised huvid küpsesid, nende vabadusearmastus kujunes teadlikuks veendumuseks. Tekkisid sidemed tärkava dekabristliku liikumisega: Pustsin, Delwig, Küchelbecker ja Valhovski astusid A. Muravjovi ja I. Burtsevi "Pühasse Artelli". Puskini eest seda varjati. Hiljem tagasivaadates oli kõik kenam. Sõprusevajadus tegi mälus "parandusi". Pärast lütseumit vendlus ainult tugevnes. 9 Puskini eluajal avaldamata jäänud luuletus "Siberisse" tegi ringi peale kõikidele dekabristide sunnitööpaikadele ja sai tuntuks kaugel mujalgi, kuid "uhkest kannatlikkusest" rääkivat rida mõistsid täielikult ainult lütseistid. Kõige heasoovlikumadki sõbrad ei saanud meenutamata jätta Puskini kerget haavatavust.
Näitlejakeskne teater, ideaaliks commedia dell'arte. Oluline on ka autoritruudus. Sõna väga oluline. 1920ndatel hakkas tegelema improvistasiooni-trupi loomisega. 1924 trupp Les Copiaus. Sulges Vana Tuvila teatri, sest majanduslikult oldi suures kitsikuses. Inspiratsiooni ammutati tsirkuse klounidelt. Eesmärgiks luua tõeline rahvateater. Keskaegsed müsteeriumid mungakloostris, linnaväljakutel, hoovides. Vaatemängulisus, massistseenid. Tuletas meelde Reinhardti monumentaalseid lavastusi. Tagasivaadates Copeau leiab, et väikese ruumi teater välistab massipubliku. Need olid vaid tehnilised laborid. See ei ole teater tõelises mõttes, sest puudus publik. Tõeline teater tuleb tuua rahvani. Nii arvas elu lõpus. Temast inspireerituna sündisid mitmed n-ö teatrilaborid 60-70ndatel (Grotowski, Brook jt). Eelistati tühja lava, elustati rituaal, mindi tagasi teatri juurte juurde. Copeau on suurt mõju avaldanud miimikunstile. Copeau vaated: Näitleja kui instrument, nii vahend kui eesmärk
annaabi.ee 
