42. Mis on vahetuskere (swap body)? see on jalgadel seisev konteiner, mida on võimalik veoki raamile võtta ilma laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib seisuaja ja pikendab sõiduaega. Eriti levinud Soomes ja Rootsis. Kasutatakse peamiselt maanteeraudtee veokombinisatsioonis. Vahetuskere eelised: · konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat · auto sassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme · treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad · laadimisajad on minimaalsed. 43. Mis on ristlaadimine (krossdocking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi
42. Mis on vahetuskere (swap body)? see on jalgadel seisev konteiner, mida on võimalik veoki raamile võtta ilma laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib seisuaja ja pikendab sõiduaega. Eriti levinud Soomes ja Rootsis. Kasutatakse peamiselt maantee-raudtee veokombinisatsioonis. Vahetuskere eelised: konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat auto šassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad laadimisajad on minimaalsed. 43.Mis on ristlaadimine (kross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse
Suure konkurentsi tingimustes osutatavad transporditeenused kalduvad olema (suhteliselt) odavad, kui piiratud konkurentsi puhul. 2) Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada. 3) Mastaabiefekt mida suuremaid koguseid veetakse ja mida suurema mahutavusega on veovahend, seda madalam transpordikulu veoühiku kohta. 4) Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks. 5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat) 27. Transportsüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedede sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arenemist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist 29
kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED · Transpordiahelate loomine ja juhtimine.
kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele.
B. Turuga seotud tegurid: 1) Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase 2) Turgude asukoht, s.t kui kaugele tuleb kaupa vedada 3) Mastaabiefekt mida suuremaid koguseid veetakse ja mida suurema mahutavusega on veovahend, seda madalam on transpordikulu veoühiku kohta. 4) Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks 5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat) 6) Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus Transporditeenusten kvaliteedi kriteeriumidLi · Sagedus, nüünaalne saadetiste suurus, "uksest-ukseni" veoaeg, turvalisus ja tamekindlus · Kaubavooguderr tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja -tehnika kasutamine · Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsiooniden- muutmisele · Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine
Selle tingimuse täitmine eeldab jaotusvedudel arvestatavaid kaubakoguseid ühele kliendile. Vahetuskerede kasutamine on levinud Soomes ja Rootsis. Vahetuskerede kasutamine pakub järgmisi eeliseid: • konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat • auto šassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme • treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad • laadimisajad on minimaalsed. Eestis on võetud vastu autorongide mõõtude ja kogukaalu piiravad aktid vastavuses
annaabi.ee 
