oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Känguru ja joey Kukruliste liikumine Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi (Chironectes minimus) tagajaladel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt (Notorycytes typhlops) aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia ja Ameerika kukkurloomad Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette
Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi tagajalgadel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole
karnivoore läbi aegade, kaaludes umbes kuus tonni. Tyrannosauruse massiivset koljut tasakaalustas pikk, raske saba. Lõuad olid varustatud 150 mm pikkuste, teravate sakilise servaga hammastega. Tänu suurtele ja jõulistele tagajäsemetele olid Tyrannosauruse esijäsemed väikesed ja neil oli üksnes kaks sõrme. Viimased eksemplarid on näidanud, et väikesed käsivarred olid väga musklilised, ilmselt selleks, et võimaldada loomal maapinnale kinnituda, kui ta üritas oma tagajalgu sirutada ja lamavast poosist püsti tõusta. Ta oli üks viimaseid dinosauruseid, kes eksisteeris enne Kriidi ajastu kolmandat väljasuremist. [3] UTAHRAPTOR Utahraptor (tähendades "Utah´i varas") on theropood-dinosauruste perekonna Dromaeosauridae suurim teadaolev liige. Utahraptorit teatakse tema hästisäilinud skeleti kaudu, mis leiti 1991. aastal Utah'i osariigist USAst, ja fragmentaarsete jäänuste kaudu Lõuna-Ameerikast
loomal harjata oma karvkasukat ja eemaldada ektoparasiite. Töö juures kobras saba ei kasuta, see on ainult toeks käimisel või tasakaalu hoidmiseks lamavate puutüvede vahel ronimiseks. Kobras käib tagajalgadel, ta liigub edasi aeglaselt kuid kindlalt. Saba kasutab kobras vees roolina, vahel ka aeruna ja signaliseerimiseks vee vastu laksutamise abil. Vahel sõidutavad vanemad koprad oma poegi sabal. Ujumisel kasutatakse ainult tagajalgu, esikäpad on väheldased, neid tarvitatakse nagu käsi töötamiseks ja asjade ülesvõtmiseks maast või jooksmiseks jalgadena. Siiski on kobras kuival maal kohmakas ja üsna näotu välimusega. (2;3;6;7;8) Vees ei tunne, aga kobrast äragi. Temas on kõik kohastunud eluks vees. Kõrvalestad on väikesed ja küünivad vaevu läbi kasuka. Nagu ninasõõrmetelgi, nii on ka kõrvaaval erilised lihased, mis sulgevad selle tugevasti vee all viibimisel. Tihedasti liibuvad ka huuled tagapool
Pistmistüüpi suised; väga liikuvad. Parem ülalõug alaarenenud. Rindmik hästi arenenud. Kesk- ja tagarindmik omavahel tugevalt ühendatud. Eesrindmik vabalt liikuv, nelinurkne. Jooksujalad; pikkus liigiti erinev; reied alati jämenenud. Osadel liikidel olemas hüppevõime, selleks kasutatakse tugevnenud tagajalgu. Omapärased käpad: koosnevad 2 lülist, osadel ka 1. Küünised tugevasti taandarenenud; küüniste vahel paaritu jätke aroolium, mis talitseb iminapana. Tiivad pikad, lintjad; ääristatud tiheda karvastikuga. Tiiva tipp ümardunud või teritunud. Puhkeolekus tiivad tagakehal; pole võimalik kokku voltida. Vähe soonestunud. Esineb ka tiivutuid liike. Tagakeha värtnakujuline; 11 lüli. Tagakeha viimane segment väga väike. Munetiripstiivaliste
LO ¨ 9 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 407 480 259 卜文 ✄ よう だい ごきゃく ✂象形 ✁Kujutab lammast 羊. Alumine osa 大 kujutab lamba tagajalgu 後脚. 〔説文〕seletab m¨arki koosnevat samuti 羊 ja 大 osadest, t¨ahenduse selgituseks, et ろくちく ぜん lammas on u¨ ks koduloomadest 六畜 ning toob oma peremehele o˜ nne 膳(善), mis ひび ongi sama kui 美. 美 osutab lammaste 羊 nuumatusele 肥美 ning valmisolekule ぜん ぎ
rumendi ja mehhanismi abst- di kindlustama ohutuste tee- raktseks m~oisteks. ristil. seletab m¨a rki kui k¨ ulasisest teed . / ¡ Kujutab lam- loitsu eesm¨ argiks oli teelt 259 £ ¢mast . Alumine osa ku- halva eemaldamine . jutab lamba tagajalgu . Kuna tee u ¨hendas seespool- seletab m¨ arki koos- sust v¨alimisega, siis arvati, et nevat samuti ja osa- m¨o¨oda seda tulevad v~o~oraste dest, t¨ahenduse selgituseks, h~oimude kurjad vaimud 142 ning tee puhtana hoidva- kolm komponenti .
annaabi.ee 
