kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatootjale teatud raha, et energiatootja saab arendada seda infrastruktuuri.
Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud
teostest üks silmapaistvamaid ja huvi äratavaim. Nimelt oli seinale riputatud erineva suurusega munakujud, mis asetsesid üksteisest erinevatel kaugustel. Ma ei oskagi õelda, mis selle nii eriliseks tegi, aga ruumiline mõju oli positiivne ning tegi meele heaks. Ma naudin asju, mille lihtsuses peitub ilu, ning kus ükski detaid ei püüa kogu tähelepanu endale, vaid kõik väikesed osad on omavahel võrdväärsed ning loovad ühe kauni terviku. Teiseks keraamikuks oli Marget Tafel. Tema loomingut jäi illustreerima mõte: igal asjal on ka oma sügavam pool. Jälle üks omapärane lähenemis viis kunstile oli riide kasutus, millele oli vasakult ülevalt alla paremale nurka jooksev naelte riba pandud ning ülevalt rippus nööri otsas puust tükk. Isiklikult ma ei leidnud selles mitte midagi erilist ning see ei tekitanud minus mingeid emotsioone, liikusin edasi. Eelneva kõrval asetses kõrgemal platvormil kaks kujukest. Esialgu, kui korra pilgu
Schraube die -n kruvi Seitenwind der -e küljetuul Skelettbau der -ten sõrestikehitus Stahl der x teras Stahlbeton der x terasbetoon Steckdose die -n seinakontakt Steinbau der -ten kiviehitis Stockwerk das -e korrus Strebe die -n tugipost Strick der -e köis Stufe die -n trepiaste Zapfen der - tapp Tafel die -n kiviplaat Teerpappe die -n tõrvapapp Terass die -n terrass Traufe die -n katuse räästas Treppe die -n trepp Umfang der -''e ümbermõõt Wasserbau der -ten vesiehitus Wasserflasche die -n veepump Wasserhahn der -''e kraan
(fenestra), Wein (vinum), Zwiebel (cepulla), Keller (cellarium), Bete (beta), Rettich (radix,
vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht (fructus);
· Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs.
chuhhina);
· Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina).
· Haridus: Brief (brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel
(tabula)
· Kristlus: Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.:
Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen
(praedicare), segnen (signare); etc.Kreeka sõnad ladina keele kaudu: sceleton (F6g8gJ`H).
energy (¦
cucurbita> Kurbitz> kõrvits ceresa>Kirse> kirss cepulla>Zwiebel>sibul radix>ratih>redis beta>bete>peet 7 b) valitsemise ja võimuga seonduv sõnavara: caesar>kaiser>keiser; teistkordne ülevõtmine vene keele kaudu: caesar>tsaar. catena>ketina>kett (ahel) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga seonduvat sõnavara: schola>Schule>kool magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tahvel crux>Kreuz>rist Kolmas, suurim osa ladina sõnavara (ja ladina kaudu ka kreekakeelset) võeti eesti keelde siiski alles 19-20. sajandil, kui kohalik keel tulid välja talupojakeele staatusest ja vajas rahvusvaheliselt mõistetavat terminoloogiat. Ka need laenud on võetud valdavalt saksa keele, harvem vene keele vahendusel. Sel perioodil hakati üle võtma ka ladina tuletusliiteid. 32. Miks on uusaja Euroopas tekkinud nii palju probleeme antiigi materiaalse pärandiga? Nimeta
superhumanus vene keele kaudu: caesar>tsaar. (hilisladina)>superhuman catena>ketina>kett (ahel) supersubstantialis (kirikulad) c) usu-, hariduse- ja kultuuriga >supersubstantial seonduv sõnavara: supernaturalis (keskaegne lad. k) schola>Schule>kool >supernatural. magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tah 2. Alates varauusaegsest inglise vel keelest hakati crux>Kreuz>rist ladina keelest lisaks sõnatüvedele angelus>engel>ingel laenama ka episcopus>Bischof>piiskop ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: claustrum>kloister>klooster multi-, intra poena>Pein>piin jne. (intraorbital, intracellular), retro-, NB! marita (abielunaine)> leedu
) kontekstis. Esimesed kooriühingud ja kooriseltsid asutati Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Mitmesugused nimetused: kooriühing, kooriselts, lauluakadeemia (Sing-Akademie), Liedertafel (otsetõlkes ,,laulude laud"). Esimese Liedertafel'i rajas Carl Zelter (Mendelssohnide õpetaja ja Goethe sõber) 1809. aastal Berliinis. See oli 24-liikmeline (ainult mehed luuletajad, lauljad, heliloojad) eksklusiivne lauluselts, kus käidi koos ja istuti massiivse laua (Tafel) taga, koos lauldes ning diskuteerides. Selle eeskujul asutati Liedertafel'eid kogu saksa kultuuriruumis (19. sajandi keskel ka Eestis), mille tase siiski ei olnud nii kõrge kui Zelteri omal. Lauluakadeemiad (segakoosseisuga) tegelesid palju oratooriumi ettekannetega, kuulus oli Berliini Lauluakadeemia. Sajandi teisel poolel hakkas kooriseltside tase langema, eriti hariduspüüde ja ideede tähtsuse osas ning alles jäi eelkõige seltskondlik külg. (Oma mõju oli selles ka 1848.-49. aasta
annaabi.ee 
