asjaga ei ole elus lihtne algust teha, tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha. Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi. Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss. Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik, Noor Dirigent,
Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka muusikalides ja esinenud kontserdilauljana .Vähi on võitnud auhinna Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursil(1996). Ooper rääkis kahes noorest õest, kes olid armunud kahte noorde mehesse. Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid. Alguses proovisid õed enda truudust hoida kuid lõpuks olid nõus välismaalastega abielluma. Lõpuks tuli välja välismaalaste õige pale, et nad on ikkagi õdede õiged noormehed ja noored otsustasid oma elu jätkata koos.
Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia. Tuntuimaid rolle: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Don Ottavio (Mozart ,,Don Giovanni"), Fenton (Verdi ,,Falstaff"). Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Uku Joller sai lauljadiplomi Eesti Muusikaakadeemiast ja õppinud ka Hollandis ja Suurbritannias. Ettekannete esitamisel on ta esinenud erinevates Euroopa riikides ja
tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C
Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Oliver Kuusik on Klaudia Taevi nimelise V Rahvusvahelise Ooperilauljate konkurssi III preemia ja Saksa muusika eripreemia, Hendrik Krummi nimelise lauljate konkursi I preemia laureaat (2006), Eesti laulukonkursi Noor Laulja 2002 I preemia laureaat ning talle on omistatud ka Marje ja Kuldar Singi nimeline esikpreemia Noor muusik 2005. Terve kontserdi jooksul tõmbasid tähelepanu neli meest, kes moodustasid tsellokvarteti nimega C-Jam. Tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-
dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofi jälle lauludeks. Vahest siis läbi rõõmude, nagu pastoraalides, vahest läbi muremõtete. Näiteks ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib pidada ka tema vaimseks testamendiks. Kristjan Jaak Petersoni tööde kogu avaldas 1922. aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". Aastal 1976 ilmus K. Taevi redigeerimisel teos ,,Laulud. Päevaraamat". 9 Kokkuvõte Kristjan Jaak Peterson oli väga andekas ja erakordne kirjanik, kes pidi oma eluga hüvasti jätma väga vara. Ta asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. Tema keelavaist ja lüürikataju oli haruldane. Ta käe
Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam keelati usulist kirjandust ning ajalugu ja memuaarid. Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus loodi 1940. aasta oktoobris ja tema ülessandeks sai jooksev
igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks – olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses „Mardi Lutterusse päwal“, mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. 1976.a ilmus „Laulud. Päevaraamat“ K. Taevi redigeerimisel. Pilet 19 1. G.de Maupassanti elu ja looming, ühe romaani ja ühe novelli analüüs Maupassant’i elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1850-1893. Pärit P-Prantsusmaalt, Normandiast. Aristrokraatlikust, vanast suguvõsast. Flaubert oli Maupassanti mentor. Lasi tekste kirjutada, parandas neid armutult. Vanemad läksid pärast poja sündi lahku. Ema oli tark, haritud, kunstilembeline. Isiklike sõprade hulka kuulus Flaubert
J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". 1976.a ilmus ,,Laulud. Päevaraamat" K. Taevi redigeerimisel. Kristjan Jaak Peterson asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. NB! Lisaks veel piletis 14!!!!! Paari luuletuse analüüs ,,Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt
annaabi.ee 
