Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla
surma. Usuti, et pärast inimese surma satutakse süngesse allmaailma, mida kardeti väga. Teadus oli mõlemal, nii Egiptusel kui Mesopotaamial, väga praktiline. Egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoperatsioone. Võeti kasutusele päikesekalender ja matemaatiline konstant ,,pii". Mesopotaamlased kasutasid kuuekümnendsüsteemi ja arvude ülesmärkimise süsteemi, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Taevavaatluste tulemusena kujunes kuukalender, kus aasta koosnes 12 kuust. Valitseja korraldusel lisati aeg- ajalt täiendav kuu, kuna päikeseaasta oli 11 päeva pikem kui kuukalendris. Naise roll Egiptuses oli hulga tähtsam, kui Mesopotaamias. Egiptuse perepea oli mees, aga olid tagatud ka naise õigused. Vahel võis ka juhtuda, et naine tõusis vaaraona riigi etteotsa. Mesopotaamias oli aga selline asi lubamatu. Naine pidi olema rangelt monogaamne,
inimestel rinna- ja eesnäärmevähi, depressiooni ja südamehaiguste tekke sageduse tõusu, putukate hukkumist, millele järgneb putuktoiduliste lindude toiuduhulga vähenemine ja tolmeldamise defitsiit; kuu järgi orienteeruvate lindude lendamis; õhu saastuse suurenemist, hävitades öösel õhku puhastavaid nitraadiradikaale, mis tekivad pimeduses; vee kvaliteedi halvenemist seoses planktoni ja vetikate kasvu häirimisega; öötaeva valgustamisega nii professionaalsete taevavaatluste kui ka tavaelanike emotsionaalsete taevauurimiste halvendamist või võimatuks muutmist; Olukord Eestis Valgusreostuse teema on Eesti jaoks veel uus , sest valgusreostuse tekkimisele ning selle tagajärgedele pole suuremat tähelepanu pööratud. Enamasti on valgusreostuste tekkimine tingitud kas inimeste teadmatusest või harjumustest. Eestis on kasutusel vel paljudes väikemates Eesti linnades 50 aasta tagusest ajast pärit
siis arenesid neil püramiidide ümber linnad. hiilgeaeg on 300-800 pkr. maiad olid kõrgeima arenguga rahvas Kesk- Ameerikas. nad õppisid kasutama metalle. ühtset riiki ei tekkinud kunagi. väiksemad riigid olid suuremate võimu all. ühiskond tugevalt kihistunud. kuningas valitses linnriiki, talle allus preesterkond, sõjaväeline aristokraatia, talupojad. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum oli ohevrdamise ohver. tähtsad olid pallimängud. taevavaatluste abil koostati kalender. hea matemaatika.52-aastane trükkel. 11.saj sündisid uued maiade keskused Yucatani poolsaarel. 17. saj vallutasid hispaania maadeavastajad maad. Mehhiko kiltmaale tungisid põhjast asteegid. Eesotsas piiramatu võimuga kuningas, mille tiitel kandus edasi perekonnas.tähtis roll oli sõjameestel ja kaupmeestel. pealinn Tenochitlan oli korrapäraselt planeeritud (200 000 elanikku), linnas oli üle 40 püramiidtempli. Rituaalidele ohverdati u 20 000 elanikku aastas.
maailmasrohkemkorda.htm http://www.postimees.ee/090408/lisad/teadus/teadus/322601.php http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem Nägemus Inimene ja Universum - I Urmas Haud Müüdid Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdisd nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Soov oli sedavõrd tõsine, et kus jäi puudu teadmistest, seal täiendati pilti oletuste ja usuga ning nii näemegi, kuidas erinevad hõimud astuvad üksteisest sõltumatult sarnase sammu igapäevaelu piiratud tegelikkusest kujutluste loomiseni Universumist kui tervikust - sünnivad inimühiskonna esimesed kosmoloogilised arusaamad.
(Allikad 4, 5, 7, 8, 10) Komeetidest, mida tuntakse kui perioodilisi, võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. 22 6. KEPLERI SEADUSED 1563. aastal, jälgides Jupiteri ja Saturni kohtumist taevalaotuses, märkas noor astronoom Tyco Brahe, et astroloogilistes tabelites on planeetide liikumine kirjeldatud vigaselt. Soov tabeleid parandada viis Brahe aastatepikkuste taevavaatluste juurde. Kolmkümmend aastat kestnud, tolle aja kohta ülitäpsete planeedivaatluste tulemused pärandas ta oma õpilasele Johannes Keplerile. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1609. ja 1619. a. ilmunud teostes "Astronomia Nova" ning "Harmonica Mundi" formuleeris Kepler (1571 - 1630) planeetide liikumise kolm seadust: 1.Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3
Tavaliselt uurivad erinevad kosmoseteleskoobid taevalaotust üksteisega sünkroniseeritult, nende poolt „pildistatud“ ülesvõtted töödeldakse arvutis ning kompileeritakse üheks pildiks, kus erinevad värvid tähistavad erineva lainepikkusega elektromagnetlaineid. 4. KOSMOLOOGIA 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST Inimesed on aegade algusest peale vaadanud taevasse ning püüdnud seal nähtavat, nii hästi või halvasti kui nad parasjagu oskavad, selgitada. Pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid loodusrahvad luua ettekujutust maailmast kui tervikust. Kui jäi puudu teadmistest, täiendati 14 pilti oletuste ja usuga. Selle tulemuseks on palju erinevaid loomislugusid, mis kõik omal moel püüavad selgitada Universumi tekkimist ja arengut selliseks nagu me seda praegu näeme. Tavaliselt lähtuti Taevast ja Maast kui kahest elusolendist, mis hiljem asendus tervikpildiga
on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike ja Kuu, viis planeeti (Marss, Veenus, Jupiter, Merkuur ja Saturn) ning tähtede sfäär. See seisukoht põhines valdavalt antiikastronoomide õpetusel, kuid läks vastuollu taevakehade vaatlusandmetega. Silmaga jälgitavad planeetide trajektoorid polnud seletatavad geotsentrilisest (maailmakesksest) maailmamudelist lähtuvalt. Mikolaj Kopernik poola õpetlane · Polnud nõus traditsioonilise seisukohaga · Jõudis taevavaatluste ja arvutuste kaudu järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Nii pani ta aluse heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. · Kõhkles oma järeldusi avaldamast, kuna need olid vastuolus Piibliga. · Katoliku kirik keelas Koperniku õpetuse kui pühakirjaga kokkusobimatu. Ka alanud reformatsiooni juhid pidasid tema õpetust vääraks ja lubamatuks. Giordano Bruno itaalia õpetlane
annaabi.ee 
