Tabuleerimine - sarnased materjalid

1

rtf

Tabuleerimise näide C-s

#include #include int main() { double n, i, a, b, h, x, y; printf("Funktsiooni tabuleeriminenn"); printf("h arvutatakse valemi järgi: n h=(b-a)/n nn"); printf("Sisesta algväärtus a: "); scanf("%lf", &a); printf("Sisesta lõppväärtus b: "); scanf("%lf", &b); printf("Sisesta argument n: "); scanf("%lf", &n); h = (b-a)/n; for(i=0; ((a+i-1)*((b-a)/n)) < b; i++) { x = a+i*h; printf("%.2lf | ", x);

Informaatika

219 allalaadimist

9

doc

Funktsiooni tabulleerimine

4 Algoritm 5  Programmikood #include #include #include int main() { float x,y,C,D,E,F,G,H,N,S; int i; printf("f(x)=((2*x+3)/sqrt((2*x^2)+5*x+5)^3-6)nn"); printf ("sisesta argumendi algv22rtus xn"); scanf ("%f",&x); printf ("sisesta samm Sn"); scanf ("%f",&S); printf ("sisesta sammude arvn"); scanf ("%f",&N); printf ("_______________________________________nn"); for(i=0;(i)<(N);i++) { x=x+(S*i); C=(2*x+3);

Programmeerimine

118 allalaadimist

12

doc

Programmeerimine I, kodune töö funktsiooni tabuleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2

Programmeerimine

327 allalaadimist

9

doc

Funktsiooni tabuleerimine

tabuleeritav funktsioon etteantud valikute seast. Tuleb koostada ülesande algoritm ja sellele vastav programm C-keeles. Tingimus: Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. Valitud funktsioon (3. variant): On antud argumendi algväärtus A, sammude arv N, samm S. Tuleb leida funktsiooni väärtus punktides: A+S, A+S*2, kuni A+N*S. Funktsiooni kuju: Algoritm Programmikood #include #include int main() { double a, s, n, x, y, i, sulg; printf("Sisesta algväärtus a: "); scanf("%lf", &a); printf("sisesta samm s: "); scanf("%lf", &s); printf("sisesta sammude arv n: "); scanf("%lf", &n); i=0; while(i

Programmeerimise põhikursus...

148 allalaadimist

2

txt

Massiivid

} void sisestus2(int n,double p[2][n] ){ //Sisestatakse tippude x ja y koordinaadid int a; for(a=0; a double p[2][n]){ // arvutatakse punktide vahelised kaugused int a; double b, c, d, e, f; for(a=0; a

Programmeerimine

127 allalaadimist

6

docx

Tabuleerimine kodutoo

Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Programeerimine I Kodutöö Funktsioonide tabuleerimine 4. variant Üliõpilane: *********** Matrikli number: ****** ****** Hindaja: ****** Tallinn 2011 Sisukord 1. Tiitlileht 2. Sisukord 3. Selgitus 4. Graafik 5. Algotim 6. Programm Selgitus  On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis

Programmeerimine

121 allalaadimist

8

docx

Funktsiooni tabuleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool IAX0583 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Tallinn 2017 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Tallinn 2017 Ülesanne saadi matriklikoodi järgi genereerides. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne 6. On antud argumendi x algväärtus A, samm H ning funktsiooni väärtuse y ülempiir YM. Kehtivad tingimused: H > 0.

Funktsionaalne...

75 allalaadimist

1

txt

Programeerimine I, 1. kodutöö

#include #include int main (void) { double a, h, c, ym, x, y, d; int i, n; printf("Vvedite nachalnoe znachenie A: "); scanf("%lf", &a); printf("Vvedite nizhnij predel YM: "); scanf("%lf", &ym); printf("Vvedite shag H: "); scanf("%lf", &h); printf("Vvedite koefficient shaga C: "); scanf("%lf", &c); i=0; while (i<16 && y>=ym) { if (i==1) { n=0; } else { n=1; } x=a+h*pow(c,n)*i; printf("%

Programmeerimine

172 allalaadimist

2

doc

Programmeriimine 1 esimene kodutöö

#include #include int main(void) { double A, a, b, h, y, m, g, j, l; int n, i; printf("Vvedite nachalnoe znachenie A: "); scanf("%lf", &A); printf("Vvedite konechnoe znachenie B: "); scanf("%lf", &b); printf("Vvedite chislo shagov N: "); scanf("%d", &n); h=(b-a)/n; printf("Dlina shaga %lf n", h); l=1; i=0; while(i0) { m=A*A; g=A/2; j=sqrt(1/(2*A)); y=m+g-j; printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("f(x)=%.3lf n", y); } else if (a==0) { printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("net reshenijan"); } else { printf("%.lf. ", l); printf("%.3lf | ", A); printf("f(x)=kompleksnoe chislon"); } i++; l++; } getchar(); getchar(); return 0; } 

Programmeerimine

78 allalaadimist

3

doc

Programmeerimine 2 kodutöö 2 R-26

Variant R-26 Rekursioon Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles), mille abil: 1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1); 2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega A0 = 1, A1 = ­X2/2!, A2 = X4/4!, . . . kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL ­ AL ­ 1 või (kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15; 3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid koos indeksitega. Programmi kood C keeles #include #include #include float* array; int size; int flag; void setData(); void printData(); int fact(int); int main() { printf("Homework 2 ­ R26 n"); setData(); printData(); return 0; } void setData() { float e; float X; do { printf("Enter progression step.n"); sca

Programmeerimine 2

130 allalaadimist

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine

39 allalaadimist

5

doc

Kodune töö 2 aines „Programmeerimine I“, Massiivid Variant 3

Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I" Variant 3 Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IASB00/00 Tallinn 2011 Ülesanne 2 Massiivid Variant 3 Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil: 1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2; 2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini c2; 3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l. Programmikood #include // standardne sisend-väljund #include // klaviatuur-kuvar char S[26],T[26]; char c2,c1; int sisse() { printf("Sisesta tekstirida (kuni 25 symbolit):"); scanf("%s", &S); printf("Sisesta esime

Programmeerimine

192 allalaadimist

17

doc

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum

Algoritmide ja andmestruktuuride Praktikum Sügis 2009 Koostas: Elli Kopli Juhendas: Ain Isotamm Praktikum 2 (14.09.2009) Ülesanne 1 Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline keeukus on O(n). Lahendus #include #include #include int main(){ char jutt[100]; char a,b; int i,n,m; printf("Palun sisesta oma tekst.n"); memset(jutt,'',100); //Täidab listi sümpolitega 0 gets(jutt); //küsib stringi if(strlen(jutt)==0){ //Kui string on tühi printf("Sisestatud string on tühi!n"); return(0); }else{ printf("jutt :",jutt); //keerab ringi n=strlen(jutt); //n on stringi pikkus m=n>>1; for(i=0; i

Algoritmid ja andmestruktuurid

175 allalaadimist

8

docx

Massiivid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool 121055IASB IAG0081 Programmeerimine I MASSIIVID Kodutöö nr.2, varjant 664 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Margit Aarna Koostaja: Peeter Sikk Tallinn 2012 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Peeter Sikk 121055IASB Sisukord Ülesande püstitus 1. Klaviatuuril sisestatakse reaalarv vahemiksu 0-1. 2. Moodustatakse reaalarvuline massiiv A elementidega · · · ...... Kuni massiivi A elementide arv L kas

Programmeerimise põhikursus...

97 allalaadimist

3

docx

Programmeerimine 2. esimene kodutöö

2lfn",keskm_palk); fclose(fp1); tekita_failid(); // Väljundfailide tekitamine ja tühjendamine if (DEBUG) for (i=0;inimi); printf("%d ",(palgaandmed+i)->vanus); printf("%.2lfn",(palgaandmed+i)->palk); } andmed_failidesse(); // Väljasta isikuandmed failidesse } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ning kolmest alamprogrammist: 1) int sisendfaili_kontroll(void) 2) void tekita_failid(void) 3) void andmed_failidesse(void) Töö alguses kontrollib programm esimese alamprogrammi abiga sisendfaili olemasolu ning selle lugemisõigust. Vea korral väljastatakse teade ja väljutakse programmist. Ühtlasi loetakse kirjete arv failis, mille alusel määratakse tellitava mälu hulk. Seejärel toimub peaprogrammis sisendfailist andmete lugemine palgaandmete struktuuri massiivi ning leitakse isikute keskmine vanus ja palk. Järgmiseks toiminguks kutsutakse

Informaatika 2

69 allalaadimist

2

docx

Programmeerimine keeles C 1. kodutöö

#include #include using namespace std; int main() { // Kajar Murumaa - 131034 IAPB23 /* Koostada programm, mis auto registreerimismärgi (autonumbri) numbri alusel otsustab, kas tegemist on tavalise, eritellimusel tehtud või reeglitele mittevastava numbrimärgiga. Tavalisel numbrimärgil on kaks või kolm numbrikohta, millele järgnevad kolm tähte. Näiteks "367ARZ", "82ZBG". Tellitud ja muud erinumbrid on kuni 9-märgilised, millest vähemalt üks on number, teised on tähed. Näiteks "MEDIA7", "R2", "MARIKA13". Esitamise tähtaeg - 3. märts 2014 */ char regn[100]; int length = 0, i, j=0; printf("Sisesta registreerimism4rgi number > "); scanf("%s", regn); length = strlen(regn); //printf("%dnn", length); // 1 Reeglitele vastavus // 1.1 Reg. nr. pikkus if ( length < 2 || length > 9 ){ printf("nReg. number %s ei vasta reeglitele!n", regn); return 0; } // 1.2 Sisaldab vähemalt 1 numbrit for(i=0,

Informaatika

43 allalaadimist

11

doc

Masiivid programeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2  Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm.................................................................................lk5-6 Programmikood.........................................................................lk7-9 Töö seletus................................................................................lk10 Pilt programmist.....................................................................

Programmeerimine

83 allalaadimist

89

doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus

214 allalaadimist

9

doc

Programmeerimine I, teine kodutöö 6. variant

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Risto Olavi Rantanen 123366MAHB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.2 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Risto Olavi Rantanen Sisukord Ülesande püstitus On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma. Lahenduses kasuta funktsioone: Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet) Funktsioon keskmiste a

Programmeerimine - c sharp

160 allalaadimist

2

xls

Funktsioon makrona

Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus arvutamise koht kohal x a= 1 x1= 1 y1= 0,792893219 b= 20 x2= 2,9 y2= 9,444772601 n= 10 x3= 4,8 y3= 25,11725139 9,4447726007 x4= 6,7 y4= 47,96682082 x5= 8,6 y5= 78,01887859 x6= 10,5 y6= 115,2817821 x7= 12,4 y7= 159,7591952 x8= 14,3 y8= 211,4530106 x9= 16,2 y9= 270,3643179 x10= 18,1 y10= 336,4937944

Informaatika

83 allalaadimist

16

doc

C# Progammeerimise keel

Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Lihtne tervitus Näited C C++ C# #include #include using System; using namespace std; class Tervitus{ int main(void){ public static void printf("Teren"); int main () Main(string[] arg){ return 0; { Console.WriteLine("T } cout << "Tervist" << ere"); endl; } return 0; } }

Arvutiõpetus

60 allalaadimist

40

odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga

Programmeerimine

84 allalaadimist

9

doc

Algoritmi ajaline keerukus

2. Algoritmi ajaline keerukus (jätk) 2.1. Olulisemad mõisted ([J.Kiho] põhjal ) Def: Algoritmi ajalist keerukust väljendab funktsioon f, mis igale antud algoritmi järgi lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048576 Et kõik funktsi

Matemaatika ja statistika

51 allalaadimist

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

omistamise operaatoreid, mille eesmärk on ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis vormindab väärtuse tekstina. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 printf('Tere %s', $nimi); Soovid lausese teisigi väärtusi? Pole probleem, lisa julgelt kohahoidjaid ning lisa soovitud väärtused. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari';

Informaatika

24 allalaadimist

5

docx

Kodutöö 1 BST

#include #include #include int TudengiMatriklinumber = 93912; using namespace std; // BST - Binary Search Tree // http://en.wikipedia.org/wiki/Binary_search_tree // Täisarvude otsimise kahendpuu koosneb dünaamilisse mällu paigutatavatest // omavahel viitadega seotud tippudest: struct node { int value; int kordsus; node *left, *right; node( int uus) { value = uus; kordsus = 1; left = NULL; right = NULL; } void insert( int v ) { if(v == value) { kordsus++; } else if ( v < value ) { if( left == NULL) { node *uus = new node(v); left = uus; } else left->insert(v); } if ( v > value ) {  if( right == NULL) { node *uus = new node(v); right = uus; } else right -> insert(v); } } int search( int v ) {

Keel c ja objektorienteeritud...

28 allalaadimist

5

docx

Kodutöö 1 BST

#include #include #include int TudengiMatriklinumber = 93912; using namespace std; // BST - Binary Search Tree // http://en.wikipedia.org/wiki/Binary_search_tree // Täisarvude otsimise kahendpuu koosneb dünaamilisse mällu paigutatavatest // omavahel viitadega seotud tippudest: struct node { int value; int kordsus; node *left, *right; node( int uus) { value = uus; kordsus = 1; left = NULL; right = NULL; } void insert( int v ) { if(v == value) { kordsus++; } else if ( v < value ) { if( left == NULL) { node *uus = new node(v); left = uus; } else left->insert(v); } if ( v > value ) {  if( right == NULL) { node *uus = new node(v); right = uus; } else right -> insert(v); } } int search( int v ) {

Programmeerimine

3 allalaadimist

150

xlsm

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

elemendid. Tehted ja tehete prioriteedid, konstantide esitamine avaldistes. Klip sisaldab ka viiteid klipidele aadressite ja nimede kasutamise kohta  Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Sisefunktsioonid Funktsioonid esitatakse valemites funktsioonviida abil: fun_nimi(argument; argument;…) fun_nimi - funktsiooni nimi: SIN, SQRT, LOG, … argument - väärtus, mille jaoks on vaja leida funktsiooni väärtus. Võib olla konstant, aadress, nimi või avaldis. NB! Argumendid peavad olema sulgudes!!! Ka siis, kui on ainult üks. NB! Eesti keeleseadete korral on argumentide eraldajaks semikoolon (;) Inglise keeleseadete korral - koma ( , ) Argumentide arv ja nende järjestus sõltub funktsioonist. Paljudel funktsioonidel on ainult üks argument. Mõnedel funktsioonidel

Informaatika I (tehnika)

7 allalaadimist

17

doc

Pascali põhitõed

write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* WHILE-kordust (eelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); while arv <> 0 do (* tee senikaua, kui arv ei ole 0 *) begin write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); end; (* WHILE-tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 6. REPEAT-tsükkel. program Ruutjuur2; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* REPEAT-kordust (järelkontrolliga). *)

Informaatika

30 allalaadimist

21

docx

Programmeerimise kodutööd

Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180) forward(laius/2) right(90) right(45) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Trigonomeetriaga saadud katuse diagonaali pikkus right(90) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Ukse joonistamine right(45) forward(kõrgus) right(90) forward(20) right(90) forward(uksePikkus)

Programmeerimine - python

184 allalaadimist

134

pdf

Programmeerimine PHP

$z = $x && $y; ?> Täisarvutüüp - integer Täisarv vahemikus -2147483647 ... 2147483647. Vaikimisi kasutatakse kümnendsüsteemi, kaheksandsüsteemi puhul arv peab algama nulliga ning kuueteistkümnendsüsteemi puhul 0x-ga. Näide Ujukomatüüp - double Reaalarv vahemikus -1.8 x 10308 ... 1.8 x 10 308. Neid võib esitada tavalises vormingus: täisosa.murdosa, alternatiivina võib suuri või väga väikseid arve esitada eksponentsiaalkujul (ujukomaarvuna). Näide Tekstitüüp - string Sõned peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' ')

Allika?petus

57 allalaadimist

194

xlsm

Graafika VBAs

Graafika VBAs Kõiki töölehe pinnal asuvaid objekte käsitletakse kujunditena (põhiklassid Shape ja Shapes) Kujundite tüübid Graafikaobjektid - MS Drawing abil tehtud kujundid Diagrammid (ChartObjects) 60 23 56 50 40 29 32 30 27 13 Pildid (Picture) - imporditud pildid kask 20 45 35 kuusk 10 12 41

Informaatika ll

17 allalaadimist

2

doc

Matemaatika eksamiks

Tehted maatriksitega: Liitmine [aij]+-[bij]=[aij+-bij], Skalaariga korrutamine k[aij]=[kaij], Korrutamine Am·n·Bn·p=Cm·p, Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksiks nimetatakse ¨umarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on ristatavad read ja veerud. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m 6= n, nimetatakse ristk¨ulikmaatriksiks. Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨arku maatriksiks. nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ¨aravahetamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksi t¨ahiseks on AT. Pöördmaatriks esineb ainult maatriksil mille ridade arv = veergude arvuga Determinant- Determinant: Ruutmaatriksi A determinant on ARV (skala

Informaatika1

77 allalaadimist

49

doc

Java programmeerimise konspekt

kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis, siis võib klassi nime (ja punkti) ära jätta. Näit. Math.sqrt (2.); Isendimeetod (instance method) on rakendatav mingile etteantud objektile (seda objekti tähistatakse meetodi kirjelduses võtmesõnaga this). Isendimeetodi rakendamist nim. ka teate saatmiseks objektile. Isendimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: objekt . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui isendimeetodi poole pöördumisel on objektiks this, siis võib selle (ja punkti) ära jätta. Näit. "Tere hommikust!" .length();

Java programmeerimine

291 allalaadimist