1 Esinemissagedus Külmetus kulgeb enamasti tüsistusteta ning paraneb iseenesest. 75 eluaasta jooksul kogeb inimene keskmiselt kakssada korda nohu ja külmetusjuhtusi, mis kestavad 2-6 päeva. Infektsiooniperiood on 24-72 tundi. Haige eritab viirust ning on seega ümbritsevatele nakkus- ohtlik tavaliselt 7 päeva, umbes veerand haigestunuist isegi kuni kaks nädalat. Tuleb anda taastumisaega. Ennetamine 1. Kehaliselt aktiivne ja viibida palju värskes õhus. Nooremad harrastagu sobivat spordiala. Vanemad kõndigu palju värskes õhus, sest juba see annab südamele paraja koormuse ja muudab organismi tugevaks. 2. Looduslikud vahendid juurviljaletist või apteegist. Sööge puuvilja, juurvilja ja küüslaauku. Jooge palju mahla (astelpaju mahl). Haigustunnuste ilmnemisel võib appi võtta punase päevakübara tinktuuri või tabletid. 3
kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: ,, Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu". Aja möödudes tuleb neid ,,ühtesid" kordasid palju ning terviseprobleem ongi käes. Suuresti rikuvad inimesed reegleid nö sunnitult teostades tükitööd mida rohkem ja kiiremini tööd teed, seda suuremat palka saad. Töötegemise ajal ei mõelda enda kehaasendi peale ning sellele, et keha vajab puhkust ja taastumisaega tootmistöö kõrval ka näiteks istuva kontoritöö puhul. 5 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Vastavalt Eesti õigusaktidele kasutame antud valdkonna puhul sõnaühendit füsioloogilised ohutegurid. Käitledes füsioloogilisi ohutegureid laiema teadusena kasutatakse sõna ergonoomika
Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. Stress põhjustab organismi mingi kindla funktsiooni taseme ajutise languse, mille tulemusel selle funktsiooni endine seisund paraneb. Kohanemiseks toimuvad muutused nii närvi-, hormonaalkui ka teistes süsteemides. Valmisolek uueks treeninguks oleneb paljudest faktoritest ning pole võimalik ette määrata alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus
suurendamaks glükogeeni sünteesi. Treenitud jalgratturid ja triatlonistid läbisid kahel järjestikusel päeval põhjaliku koormustesti veloergomeetril, 70% VO2 max tarbimisel. Uuritavad tarbisid 4 g CHO / kg (geelid, müslibatoonid, süsivesikuid sisaldavad joogid) ja teisel päeval 4 g CHO / kg samal kuju, lisaks kofeiini 8 mg / kg, mis lisati spordijoogi hulka, ja seda tarbiti jagatuna kaheks annuseks. Pärast 4-tunnist taastumisaega, tulemused näitasid, et glükogeenisüntees suurenes 66% tänu kofeiini sisaldusele. Uuringud näitavad, et kofeiin ei kahjusta glükogeeni küllastust ja koos eksogeensete süsivesikutega võib parandada sünteesi taastumisfaasis. Praktilisest seisukohast tuleb siiski arvestada, et enamik sportlasi valiksid toidulisandid kofeiiniga enne võistlus, eesmärgiga suurendada jõudlust. Lisaks, vereringe puhastumine kofeiinist toimub vahemikus 3 kuni 6
mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile, mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad lapsi stressi eest kaitsma- lasta olla neil omaette, rahulikult, mitte pidevalt õppetades, liigsete inimeste eest, lärmi eest jne. Neil on vaja piisavalt taastumisaega. Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele. Teiseks on see teade; tähendab, see on suunatud kellelegi, kes peaks selle vastu võtma ja seda mõistma. Seega on tegemist kommunikatsiooniga. Terve agressiivsus on nagu veri, mis ringleb psüühikas. See on energia, mis aitab lapsel teiste hulka minna ja seal endale kohta rajada. Laps vajab seda eluenergiat iseseisvudes ja vanemaist eraldudes, teisisõnu oma identiteeti luues. Vägivald on
reegleid, kuid mitte liigutuse õiget sooritamist. Nii õpivad õpilased selle liigutusega seotud printsiipe. Reeglid omandatakse harjutamise, tagasiside saamise ja kogemuste kaudu. Harjutamise kestus ja sagedus Noorte tähelepanu võime on küllaltki piiratud: 1 tunni jooksul võib ühe tegevuse juurde korduvalt tagasi pöörduda kui vahepeal on tegeletud teiste asjadega. Füüsiliselt rasked harjutused nõuavad taastumisaega. On olemas max aeg, mille jooksul on liigutuse omandamise efektiivne (füüsiline ja psühholoogiline). Harjutamine on efektiivne kui: 1. arvestatakse selleks kulutatud aega 2. harjutajal säiliks huvi 3. harjutaja mäletaks, mida ta eelmisel korral õppis või omandas 4. oleks võimalus harjutada ka kahe treeningu vahepeal ??? 20. Õpetatava oskuse analüüs Spordioskuste õpetamise keerukus on tingitud spordiga tegelevate inimeste erinevast
puhkuseni, toidu süsivesikusisaldust suurendatakse märga- tavalt kolmeks viimaseks päevaks. 3.Kuidas mõjutab keha glükogeenivarude taastumise kiirust süsivesikute manustamise ajastus pärast kehalist koormust? Millises olukorras osutub süsivesikute tarbimise optimaalne aeg eriti oluliseks taastumisvõimet limiteerivaks teguriks? Süsivesikute tarbimise ajastus tähtsustub olukorras, kus taastumisaega on kuni kaheksa tundi. Lihaste glükogeenivarude võimalikult kiire taastumise tagab sellises olukorras süsivesikurikka toidu või joogi manustamine kohe pärast treeningut või võistlust. Vahetult pärast koormust on organism toiduga saadavatele süsivesikutele kõige vastuvõtlikum ning nende tarbimine stimuleerib glükogeeni sünteesi lihastes kõige tugevamini. 4.Nimetage vähemalt kaks asjaolu, mis tingivad vastupidavusalade tippsportlastel suurema valguvajaduse
- keskmiselt mustust - rohkesti mustust. Näiteks kolme korruse koridorid on välise vaatluse põhjal täpselt ühesugused, kuid kolmas korrus on alati puhtam kui esimene, seega saab kolmanda korruse koridori puhul määrata väiksema mustuse astme, kui esimese puhul. Mille tulemusena esimese korruse koristamiseks kuluv aeg on pikem kui kolmanda korruse koristamiseks kuluv aeg. Seda kõike on võimalik arvestada koristaja töökoormuse määramisel. Ajastandardid sisaldavad ka taastumisaega. Taastumisaeg tähendab töösoorituse põhjustatud pingest taastumiseks kuluvat aega. Taastumisaeg on tavaliselt 13-27 % standardajast . Näiteks põranda väheniiske pühkimise korral on taastumisaeg sõltuvalt töövahendist 13-16 %, aga WC istumislaua puhastamisel 30% arvestatud tööajast. Ajastandardid ei sisalda tööks ettevalmistumist. Tööks ettevalmistumist, töövahendite hooldamist, tööalal liikumist ja muid antud koristusmeetoditega seonduvateks
struktuur hävib. Vastuvool (lekkevool) IR on vool, mis läbib seadist sellele rakendatud läbilöögipingest väiksema vastupinge korral. Väga tähtsad parameetrid on avanemis-ja taastumisajad tF, tR. Avanemisaeg määrab dioodile langeva pinge, enne kui seda hakkab läbima pärivool. Taastumisaeg on ajavahemik, mille vältel vastupingestatud dioodi vastuvool kahaneb nimiväärtuseni. Kõrge sagedusega lülitamiste korral tuleb praktikas sageli arvestada pooljuhtseadise taastumisaega. Dioodide tootjad annavad kataloogides voolu muutumise kiiruse sI ja taastumisaja tR, mille abil saab leida maksimaalse lubatud vastuvoolu IR max = sI tR , kus s on Laplace'i operaator (2.4). Kõrgsageduslikul lülitamisel on täiendavalt väga tähtsaks parameetriks soojussiirdetakistus, mis näitab siirde hetketemperatuuri sõltuvust ajast konstantsel võimsusel.
annaabi.ee 
