Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taastulekut" - 7 õppematerjali

Mõisted
7
docx

Mõisted

Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Jeesus - oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus onkristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmiseläbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Toora - Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikuse seaduse lähtealus. Sünagoog - tähendab kogunemisruumi ja onvjudaistide pühakoda. 'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus. Rabi - on juudi õpetaja üldnimetus. Sõna tuleb heebrea keelest rabbi. Rabi on kirjatundja, kest tundis Toorat. On autoriteet õiguse küsimustes.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
Hullus ja Arutus-Michel Foucault
3
rtf

"Hullus ja Arutus" Michel Foucault

Ootamatu sündmus , ränk ja äkiline hingeline elamus muudavad ka kõige arukama ja suurimate vaimuannetega inimese ühe hoobiga märatsevaks hulluks või idioodiks. " Arutskogemus tõuseb Hölderlini, Nervali ja Nitzsce kaudu aja juuri mööda kõrgemale. ( arutus muutub maailma-aja vastuhoovuseks , hullusetunnetus aga püüab siduda arutust järjest täpsemalt looduse ja ajaloo arenguga) Sellest ajast peale on arutuse aeg ja hulluse aeg kaks erinevat asja. ( üks kujutab endast tingimatut taastulekut ,teine seevastu areneb kooskõlas ajaloolise kronoloogiaga. Klassikalise ajastu mõistuse arvates võis hullus kergesti tuleneda välisest "miljööst" , olles häbimärk, mis osutab teatavale solidaarsusele maailmaga. Läbitungivaks jõuks muutub ühiskond, mis enam ei hoia vaos ihasid, ,religiooni, mis enam aega ja kujutlusvõimet ei korrasta, tsivilisatsioon , mis ei pane enam piiri hälvetele mõtlemises ja meelestuses. Hullus ja vabadus- rääkis erinevatest vabaduse viisidest

Filosoofia → Filosoofia
17 allalaadimist
RAHA AJALUGU EESTIS
13
odt

RAHA AJALUGU EESTIS

Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse. Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. Hoiukassas sai üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. 1961.a. 1. jaanuaril viidi Nõukogude Liidus läbi teine ulatuslik sõjajärgne rahareform, mis jäi enne krooni taastulekut ka viimaseks. 1947. aasta rahatähed vahetati uute vastu vahekorras 10:1, kuna majanduslikult osutus otstarbekaks vahepeal odavnenud rublad vahetada uute, taas kümme korda kallimate vastu. Sellest teatati rahvale ette. Igaüks võis vahetada nii palju, kui parasjagu tahtis. Enamus rahasedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama mees - Lenin. Rahatähtedel kujutati palju ornamentikat ja kiri oli vanaaegne. Käibel olid 1-rublaline, 3-rublaline, 5-rublaline, 10-

Majandus → Rahanduse alused
16 allalaadimist
Andres Ehin
13
doc

Andres Ehin

Männid kõrguvad kõrbes. Vagad mehed ja naised suplevad laukas. Jeesus Kristus tõstab käed roolile ja kaugeneb isekallutajal. Oliivipuudel kasvavad jõhvikad. Usk on iga inimese era asi ja seda ei tohi alavääristada ega halvustada. Uske on maailmas mitmesuguseid, nende hulgas ka ristiusk. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Kõik mida tema tegi ja ütles oli usklikele puhas kuld. Nõnda tegid, käitusid ja rääkisid ka nemad (siiamaani). Jeesus Kristus on sümbol, mis väljendab elusolendit, kelle tahtmise korral "hüpatakse kasvõi peadpidi ahju". Nõnda nagu tema teeb, nii peab juhtuma. Luuletuses on kaks poolt: jõhvikate ümbrus kui Eesti ja oliivipuude ümbrus kui hoopis teistsugune kauge maa, usklike maa. Mõlemal maal on erinevad väärtused ja hoiakud, tavad ja

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

hea tasemega ansamblimängu. Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950. aastate lõpus näitlikustasid teatraalsema stiili otsingud – näiteks Voldemar Panso „Härra Punttila ja tema sulane Matti” (1958 Draamateatris) oma novaatorliku lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
9 allalaadimist
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

" Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus lihtsama, maa- ja rahvalähedasema väljenduse poole ("Leib", "Süda"). Kui Nõukogude väed olid jälle Eestisse jõudnud, allutati kogu kirjandus Nõukogude ideoloogiale. Arbujad kuulutati dekadentideks ja arvati Kirjanike Liidust välja. Kui 1956. aastast alates hakkas Eestisse jõudma nn sula ilminguid, tähendas see kirjanduses kõigepealt arbujate ja arbujalikkuse taastulekut. B. Alver, A. Sang ja K. Merilaas ennistati Kirjanike Liidu liikmeks ja neil lubati taas avaldada oma loomingut. Arbujate stiilis klassikaline filosoofiline luule kuulub näiteks ka Jaan Krossi, Artur Alliksaare ja Ain Kaalepi selle aja luulesse. 1960. aastate luuleuuenduse ajal võtsid arbujad Alver ja Merilaas omaks vabavärsi. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, tuli eesti luulesse tagasi arbujate stiil. Loobuti vabast vormist ja kujundirohkusest ning koos nendega ka

Kirjandus → Kirjandus
226 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Jeesus Kristus on kristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja. Jeesuse sünnipärane nimi on eestipärases kirjaviisis Jeesus. Teisi kirjapilte: Jesus, Joshua, Jošua, Jeshua, Ješua. Heebrea keeles võib see tähendada: 'Jahve on päästmine', 'Issand, päästa'. Tema nimi pidi iseloomustama tema tööd maailmas. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Jahve – juutide ainujumal, maailma looja. Jahve (See Kes on, olemise algpõhjus, Igavesti Olemasolev; Püsiv; Eluandja. Olema = hájah;) on Iisraeli Jumala nimi Vanas Testamendis. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Lühivormid: „Jahu", „Jo", „Ja", „Jeho". Kuna heebrea kiri on konsonantkiri, siis vokaalide hääldusi on mitmeid (sõltub käändest). Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda ja lugesid selle koha peal Adonai mis

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun