6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riikide ning Lääneriikide vahel. Saksamaaga seob seda terminit see, et 1961 aastal ehitati Berliinimüür, mis oli reaalseks osaks ,,raudsest eesriidest" 8. Miks ei võetud SLV-d ÜRO liikmeks 1950´- 1960´aastatel? Kuna SLV-l oli II maailmasõja rahuleping sõlmimata 9. Miks anti SLV-le võimalus taasrelvastuda ja astuda NATO-sse? Põhjuseks oli kartus kommunismi leviku ees 10. Mida tähendab denatsifitseerimine? Saksamaal keelati fasistlikud organisatsioonid ja parteid. 11. Mis on Hallsteini doktriin? SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti? 1970 a
aasta mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). Esimeseks liidukantsleriks oli Konrad Adenauer, kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia. Oktoobris 1949 kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Sündmused Hiinas (1946-1949) ja Korea sõja puhkemine (1950) viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa Liitvabariigi taasrelvastada. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim. Sellele vastas NSV Liit luues koos oma liitlastega sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Kuna NSV Liidul oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, oli tal vajalikke sõjalisi liitlasi, et säilitada võimude tasakaal Euroopas. NATO ja VLO rajamisega olid mõlemad osapooled kujundanud välja omad sõjalised pooled. Külm sõda vaheldus aeg-ajalt pingelõdvestustega
võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (näiteks Jaapan ja Saksamaa 1933.a.). · Peale seda ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934.a. need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama "suurt sõda" (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis)
konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle tulemuslikkusest huvitatud ning lahkusid (näiteks Jaapan ja Saksamaa 1933.a.). · Peale seda ei olnud ka teistel riikidel mõtet konverentsidel istuda ja 1934.a. need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas
. 2.10. Saksamaa LV võtmine NATO-sse: (1955) · Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni SLV taasrelvastada, löömaks tagasi NSVL võimalikku katset mõjusfääride laiendamiseks Euroopas (negatiivne näide Aasiast oli olemas). · Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955.a. võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonireziim (st. et SLV sai täieliku suveräänsuse). 2.11. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine: (1955) · VLO ( NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis- poliitiline blokk) rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, seega sai NSV Liit endale ka vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu
seda kuni tänaseni. 2.7. Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine: Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa LV taasrelvastada. Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955, võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonireziim (st SLV sai täieliku suveräänsuse). NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO- sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi
aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega. Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa LV taasrelvastada. Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955, võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim (st SLV sai täieliku suveräänsuse). NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki – Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida- Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV
. 2.10. Saksamaa LV võtmine NATO-sse: (1955) Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni SLV taasrelvastada, löömaks tagasi NSVL võimalikku katset mõjusfääride laiendamiseks Euroopas (negatiivne näide Aasiast oli olemas). Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955.a. võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim (st. et SLV sai täieliku suveräänsuse). 2.11. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine: (1955) VLO ( NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, seega sai NSV Liit endale ka vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas
annaabi.ee 
