mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on suurenenud ja enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala suurenemine urbaniseerunud piirkondades on mõneti kompenseerinud samaaegset metsade hävingut, mille on põhjustanud linnade kasv ja infrastruktuuri areng. 6. Iseloomusta metsatööstuse toodangut (ümarpalgid, saematerjal, vineer, paber ja papp, kas nende tootmine on kasvanud, kahanenud, stabiilne olnud?).
Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsandusinstitutsioonid Riiklik keskkonnakaitseinspektsioon on peamine Metsaseaduse rakendamise jälgimise eest vastutav institutsioon. Sellel institutsioonil on kaheksa piirkondlikku osakonda. 15 Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias. 2000. aastal loodi Erametsa Arendamise Keskus
mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised ootavad järge. Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast ajast pärit loometsi kasvab kolhoosikorra ajal maha jäetud põldudel ja karjamaadel. Vanu,
6 Võttes arvesse puidu töötlemisega seotud tööstusharude suurt hulka, võib eeldada, et see käibega seotud summa on isegi mõnevõrra alahinnatud.(1) Laienenud Euroopa Liidus kaldub metsamaa osakaal üldise haritava maa suhtes kasvama (vastupidiselt põllumajandusmaa pindala jätkuvale vähenemisele): igal aastal lisandub enam kui 450 000 ha metsa. See on Euroopas juba mitme aastakümne jooksul rakendatud metsaistutuse ja taasmetsastamise strateegiate ning metsanduses ,,Euroopa oskusteabe" rakendamise tulemus. Metsapindala suurenemine teeb Euroopa Liidust ülejäänud maailmaga võrreldes erandliku piirkonna, võttes arvesse, et kogu maailmas väheneb metsa pindala igal aastal murettekitavalt 15 miljoni hektari võrra (eeskätt troopiliste metsade ja viimasel ajal ka boreaalsete metsade arvel). (1) EU-25 annab 2025% maailma puidu- ja puidutoodete toodangust, sama suur osakaal on tal ka vastavas ülemaailmses tarbimises
Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad ümbritsev atmosfäär
lõikes vägagi erinevad. Näiteks kasutab Austria 1975. aasta metsaseaduse järgi metsa definitsiooni puittaimedega kaetud ala minimaalse pindala juuresl alates 0,05, Saksamaa alates 0,1 ja Soome alates 0,25 hektarist (FAO FRA 2010 definitsioonis on see teatavasti 0,5 hektarit). Vägagi erinevad on riikide metsaseadustes või metsamajandamise soovitustes esitatud seisukohad ka näiteks uuendusraiele mineva puistu minimaalse vanuse, lageraie lankide maksimaalse pindala ja taasmetsastamise kohustuslikkuse suhtes. Mõnedes riikides pole need küsimused üldse õiguslikult reguleeritud. Euroopas on 35-s riigis kaitse all kokku ligikaudu 15,1 miljonit ha metsa ehk 8,1 % metsa kogupindalast. 33 Sellest on rangereziimilise kaitse all (kategooria 1.1) 2,4 miljonit ha ehk 1,3 %. Kategooria 1.1-1.3 ja
Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust. Lisaks harilikule männile (Pinus sylvestris L.) on neis väga erilistes mullastikutingimustes head kasvu näidanud arukask (Betula pendula Roth.) ja sanglepp (Alnus glutinosa L.). Mõned lehiseliigid nt Euroopa lehis (Larix decidua Mill.) ja siberi lehis (Larix sibirica Ledeb.) sobivad samuti karjääride rekultiveerimiseks. Poole sajandi jooksul on taasmetsastamise uuringud ja praktika tõestanud, et kultuuride rajamine ammendatud põlevkivikarjääridesse on igati õnnestunud. Praegused Eesti metsateaduse ja arendustegevuse prioriteedid sõnastas 2008. a metsasektori tehnoloogiaplatvormi rahvuslik töörühm, kuhu kuulusid metsanduse olulisemate huvirühmade esindajad. Seitse eelisarendatavat programmi on: - jätkusuutliku metsanduse arendamine; - mitmekülgse metsakasutuse tõhustamine; - bioloogilise mitmekesisuse tagamine;
Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse)
annaabi.ee 
