1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi.
· Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal
Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats. alahindamises,vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus jpm möödalaskmistes.N.Karotammele pandi süüks kod.nats mahitamises.Ta vabastati parteijuhi kohalt ning asemele nim Ivan Käbin.ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees E.Päll asendati August Jakobsoniga. 8. pleenumi tagajärgi oli suurpuhastus võimuorg,haridussüst,kultuuriasutustes.Mitmed tollased juhtpoliitikud saadeti vangilaagritesse|Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtuti Eestis pikalt eitavalt.1944-1953 oli vastupanu vormiks metsavendlus(samal ajal loodeti,et lääneriigid aitavad iseseisvuse taastada). Metsades võis olla umbes 30000 inimest, kellest relvavõitluses osales 10000.Puudusid organisatsioonid seega ei olnud nende tegevus mõeldav ilma kohalike toetuseta(anti toitu,riideid,peavarju,infot). Metsavennad ründasid enamasti julgeoleku üksusi, hävituspataljoni, tapeti nõukogude aktiviste, korraldati diversioone raudteedel
Talude maksim suuruseks määrati 30 hektarit. Saksa okup.võimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 h maad. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikau 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel lasusid mitmesugused koo ja kohustused, nt põllumajandussaaduste riigile müümise kohustuse 1945 aastal jagunes Eesti NSV 10 mk ja 236 vallaks Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. 1944-1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus-metsavendlus. (Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspatal tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel). 1945 algab üliindustraliseerimine 1945.a võeti vastus määrus Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejoone laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda
Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimude tähelepanud ühiskonnas kujunevatele probleemidele. Rahva hulgas koguse see kiri populaarsust, selle koopiad levisid käest kätte ja isegi välismaailma. See äratas ka muu maailma tähelepanu Eestis toimuva vastu. Tänu sellele venestamispoliitika Eestis pehmenes. Pr. 41 Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine Nõukogude taaskehtestamisse suhtuti negatiivselt. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikide abile. Eestis puudusid metsavendade organisatsioonid. Välisabi nad ei saanud, vajasid kohalike toetusi. Viimased toetasid metsavendi toiduga, andsid peavarju ja jagasid informatsiooni. Rünnati julgeolekupataljone ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste. Samal ajal rööviti kauplusi, meiereisid ja talusid.
NSVs. Külma sõja tingimustes rõhutas võim pidevalt sõja puhkemise ohtu NSV Liidu ja Lääneriikide vahel. See avaldas olulist mõju NSV Liidu läänepiiril paiknevale Eestile. Eesti oli kaetud NSV Liidu sõjaväebaasidega, Eesti noormehed pidid läbima ajateenistuse Nõukogude armees. Külma sõja vastasseis mõjutas kõiki hõlmava tsiviilkaitse kaudu kogu ühiskonda. Vastupanu reziimile Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt, mis väljendus nii passiivses kui ka aktiivses vastupanus okupatsioonireziimile. Aastatel 1944- 1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus metsavendlus. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. See ,,sõda pärast sõda" oli ohvriterohke mõlemale poolele. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949. aastal toime
kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine 5 Enamik eestlasi suhtus eitavalt nõukogude võimu taaskehtestamisse, see väljendu nii passiivses kui ka aktiivses vastupanud okupatsioonireziimile. Aastale 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada. Metsavendade põhikontingent: Saksa sõjaväes teeninud mehed, saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed
mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva võimu ideoloogilstes vaadetes ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski ja Novosibriski oblastisse, põhiliselt tegeldi seal siis sunnitööga. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamus eestlasi eitavalt, ja see väljendus ka vastupanus okupatsioonireziimile. Peamiseks vastupanuosutajateks olid metsavennad. Nad tegutsesid kogu eesti alal asuvates metsades ning olid punaarmee poolt tagaotsitavad. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude meelseid aktiviste. PILET 18 1.Poliitilised olud Eesti NSV's
annaabi.ee 
