Euroopas, Põhja Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid
toodud võõrliigi mingi ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena Baskimaal, Rumeenias (Doonau delta), Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Huvitavaid fakte Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Tänan Kuulamast !
välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond.Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit.Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=177 http://retrieverman.net/2010/12/13/introduced-americ an-mink-causing-trouble-in-northern-scotland / http://www.kik
Kõige ilmekamaks näiteks on suured koorikloomad, nagu euroopa homaar, langust ja taskukrabi, kelle püügihooaeg on kevadel, kuid tavapärane tarbimisaeg talvel, aastalõpupidude käigus. Rohkem vaidlusi tekitanud näiteks on hariliku tuuni nuumamine ujuvpuurides, millega hakati tegelema Vahemere piirkonnas 1990. aastatel. Selline tegevus võimaldab talvel eksportida soodsama hinnaga kevadise püügihooaja kestel püütud isendeid. Vastsete kasvatamine veekogude taasasustamiseks Alates XVII sajandist hakkasid magevee kalavarud teatavates piirkondades ilmselt inimasustuse suurenemise tõttu vähenema. Sellega seoses on räägitud vajadusest jõgede taasasustamiseks vangistuses sündinud kalavastsetega. Looduslikes tingimustes heidavad kalad väga suure marjakoguse ja vaid vähestel marjadel õnnestub areneda täiskasvanud kaladeks. Selle põhjuseks on röövloomad, haigused, toidupuudus, veekogude saastumine, termiline šokk jne
maise küllusega. Ülejäänud peamised jumalad, Odin, Thor ja Tyr, olid aasid. Jumalad ja hiiud olid igivanad vaenlased. Vasaraga Thor oli sõjajumal, hiidude kardetuim vaenlane. Müüdid räägivad, et ühel päeval kerkib vastastikusest vaenust viimne lahing Ragnarök. Selles lahingus hävineb kogu universum ja enamik selle asunikest. Siiski mõned jumalad ja inimesed jäävad ellu ja alustavad ühsekoos tööd parema ja rahumeelsema maailma ülesehitamiseks ja taasasustamiseks. 1. Völuspaa ehk Nägijatari kuulutus. Heimdallr - ,,valgeim jumalaist". Jumalate kaitsja ning Asgardi ja Midgardi ühendav Bifrösti sild (inimesed näevad seda vikerkaarena). Valfödr = Odin Üheksat ilma, üheksat igipuujuurt jutt käib Üheksast Maailmast, mida ühendavad üheksa Yggdrasili juurt. [Asgard, Midgard, Niflheim, Muspelheim (tule Maailm, jumal Surtri elupaik) jne.] Idavöllr jumalate kohtumispaik
Ülejäänud peamised jumalad, Odin, Thor ja Tyr, olid aasid. Jumalad ja hiiud olid igivanad vaenlased. Vasaraga Thor oli sõjajumal, hiidude kardetuim vaenlane. Müüdid räägivad, et ühel päeval kerkib vastastikusest vaenust viimne lahing Ragnarök. Selles lahingus hävineb kogu universum ja enamik selle asunikest. Siiski mõned jumalad ja inimesed jäävad ellu ja alustavad ühsekoos tööd parema ja rahumeelsema maailma ülesehitamiseks ja taasasustamiseks. 1. Völuspaa ehk Nägijatari kuulutus. Heimdallr - „valgeim jumalaist“. Jumalate kaitsja ning Asgardi ja Midgardi ühendav Bifrösti sild (inimesed näevad seda vikerkaarena). Valfödr = Odin Üheksat ilma, üheksat igipuujuurt – jutt käib Üheksast Maailmast, mida ühendavad üheksa Yggdrasili juurt. [Asgard, Midgard, Niflheim, Muspelheim (tule Maailm, jumal Surtri elupaik) jne.] Idavöllr – jumalate kohtumispaik
Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult
Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult
aastast on teada, et Lahmuse läänikülad olid: Layhma, Põhjaka, Mähel ja Vollula, kuigi Valula hiljem Taeverele ja Põhjaka Vastemõisale kuulusid. XVII sajandi nälja ja pikk sõdade periood mõjus rahvastiku arengule katastroofiliselt. Valduse pikkust ja laiust hinnati 0,5 miili. Lahmuse mõisal ei olnud maa-alaliselt erilist laienemise võimalust, aga väikesed põllud olid võrdlemisi viljakad. Põhjaka küla tihedast asustusest ei jäänud rootsi aja alguseks alles ühtegi talu. Küla taasasustamiseks toodi sisse saarlasi ja läänemaalasi. XVII sajandi lõpul oli Lahmuse mõisal juba viisteist talu, Bockid olid huvitatud inimeste siia alaliselt elama meelitamisest. XVII ja XVIII sajandil oli eesti kliima jahedam, juba oktoobris algas talv ja kestis aprillini. Sel ajal kasvatati otra, kaera, rukist, nisu aga tunduvalt vähem. Ka lehmade produktiivsus oli väike, nii saadi maatõugu lehmalt 400-500 kg piima aastas. Tolleaegsed mõisad olid kindlustatud nii elamiseks kui kaitseks
toodangu saamiseni kulub mitu aastat, mis nõuab mahukaid käibevahendeid. Selle pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema ka vee erikasutusluba, mille kehtivust peab pikendama iga viie aasta möödudes. Samuti peavad mõned vesiviljelustootjad, kes jäävad Natura 2000 piirkonda, arvestama täiendavate keskkonnanõuetega. Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ja vähikasvatus. Eestis on 2012. aasta seisuga umbes 24 suuremat kala kasvatamisega tegelevat vesiviljelusettevõtet ning lisaks veel 16 vähikasvandust. Väiksemaid kalakasvatajad, kellest osa on ka registreeritud kalakasvatusettevõtetena, on Eestis ca 200. Nende ettevõtete tootmismaht varieerub vaid paarisaja kilogrammi ja mõne tonni vahel. Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele on Eestis üle 60 ettevõtte, kelle tegevusala on
annaabi.ee 
