inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima. Metapopulatsioon (metapopulation) – Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide suhteline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsiooni dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Häiring (disturbance) – Populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt. maalihe) või regulaarsed (nt, kevadised üleujutused), looduslikud või inimtekkelised (nt, niitmine). Väikseim dünaamiline pindala (minimum dynamic area) – Väikseim pindala, mille korral (kaitse)ala häiringutes ümberkujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- ega kooslusetüüpi.
alale. Kokkuvõte: Kuigi elupaikade taastamine on üks liigikaitse tõhusamaid meetmeid, ei pruugi see alati õnnestuda, sest kõiki taastamiseks olulisi aspekte ei teata või ei osata nendega arvestada, Taastamine säilitamisega võrreldes on tunduvalt kallim ja aeganõudvam tegevus. 4. Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine - Elupaikade edukas taastamine teeb võimalikuks uute populatsioonide rajamise ning liikide taasasustamise. - See protsess saab edukas olla vaid siis kui kõik loodusliku asurkonna hävimist põhjustanud tegurid on kõrvaldatud või kontroll alla saadud. Kui nii ei õnnestu, saab uue asurkonna rajada ka uude samasuguste looduslike tingimustega paika, kus pole neid ohte, mis liigi väljasuremiseni viisid. Haruldasi ja ohtu sattunud liike on võimalik kaitsta mitmel moel: - Taasasustamine - Tugiasustamine - Ümberasustamine
Kui looduslik taimkate põllumajandustegevuse käigus eemaldatakse, lõhutakse kunagised lausalised elupaigad üksteisest eraldatud fragmentideks. Pärast intensiivset raadamist on need isoleeritud fragmendid tavaliselt väga väikesed saarekesed, mida eraldavad viljapõllud ja karjamaad. Väikesed elupaigakillud saavad olla koduks vaid väga väikestele loomaasurkondadele, mis võivad suurematest kergemini välja surra. Samuti on väga väike nende hilisema taasasustamise tõenäosus. Servaefekt tähendab, et paljud linnud koonduvad pesitsema põldude/rohumaade äärtesse või põllupiirdeks oleva metsa servadesse, kraavide kallastele ja taluhoovidessse, kuid näiteks toituma tulevad heinamaale või põllule. Just servad on väga liigirikkad ja linnud koonduvad väga meelsasti sinna elama, kui seal on atraktiivseid maastikuelemente (nt üksikud puud, põõsad, hekid või vanad talumajad). Ressursside ületarbimine Lokaalne tarbimine Rahvusvaheline kaubandus
paikneb maastikus ,,laikudena". Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide osaline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsioonide dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Läte - kui sündivus elupaigas ületab suremuse, on populatsiooni kasvukiirus positiivne ja populatsioon suudab ennast ,,taastoota". Läte on heakvaliteediline elupaik. Isendid rändavad populatsiooni suurenedes lättepopulatsioonist mülgaspopulatsiooni. Vahest võib isegi juhtuda, et mülka elupaik osutub lätte elupaigast atraktiivsemaks ja lättepopulatsioon sureb sealt välja rännanud isendite rohkuse tõttu hoopis välja.
Metapopulatsioon rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide osaline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ua tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsioonide dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Läte kui sündivus elupaigas ületab suremuse, on populatsiooni kasvukiirus positiivne ja populatsioon suudab ennast ,,taastoota". Läte on heakvaliteediline elupaik. Isendid rändavad populatsooni suurenedes lättepopulatsioonist mülgaspopulatsiooni. Vahest võib isegi juhtuda, et mülga elupaik osutub läte eluapigast atraktiisemaks ja lättepopulatsioon sureb sealt välja rännanud isendite rohkuse tõttu hoopis välja.
soodne, kuna meie veed on külmaveeliste kalade kasvatamiseks suvel liiga soojad ja soojaveeliste kalade jaoks pika perioodi vältel külmad. Sedapuhku on keskendatud just Eesti kliimas sobivate vesiviljeluskultuuride kasvatamisele. 53 Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud kaubakalana vikerforelli ja karpkala ning lisaks veel angerjat, tuura, meriforelli, siiga ja haugi. Koorikloomadest kasvatatakse jõevähki. Taasasustamise eesmärgil on kasvatatud haugi, lõhe, jõeforelli, koha, linaski, meriforelli, merisiia, tõugja ja jõevähi noorjärke. Uutest liikidest on hakatud kasvatama aafrika angersäga ja arktika paaliat. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud. Kõige olulisem ja perspektiivikam on seni olnud vikerforelli kasvatamine. Vesiviljeluse toodang oli 2011. aastal 750 tonni (Tabel 9). See on küll väiksem võrreldes suurima mahuga, 1743 tonniga 1989. aastal, ent kui 2010
Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased teisi maailmajagusid koloniseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi. Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilastõugudeks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst vabanenud alade taasasustamise käigus. Euroopa parasvöötmes ja jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane. Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks. Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks.
III kaitsekategooria: ohualtid ning kunagi I ja II kategooriasse kuulunud, lubatud surmata nagu II kat puhulgi. =kaitse, hoiuala või püsielupaiga loomisega. Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega. Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe, meditsiini või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil. Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud. I kaitsekategooria: mineraalid & kivistised, mis on vähestes leiukohtades või väga piiratud alal, võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla. II kaitsekategooria: kivistised, mille leiukohtade säilim on kaheldav või tervikleiud esinevad harva, võidakse mood eraldi kaitseala või
annaabi.ee 
