Kõik matemaatilised avaldised, valemid ja võrrandid tähistatakse kahe araabia numbriga. Esimene märgib jaotist, teine valemi järjekorranumbrit antud jaotise ulatuses, mis eralda-takse teineteisest punktiga. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudesse teksti osa parem-poolsele äärele. Avaldised paigutatakse rea keskele ja eraldatakse tekstist reavahega 1. Valemile või võrrandile järgneb sümbolite selgitus, mis algab sõnaga “kus” (uuelt realt ilma taandreata ja järgneva koolonita). Iga sümboli selgitus algab uuelt realt. Selgitatakse ainult neid sümboleid, mille tähendust antud töös varem selgitatud ei ole. Näiteks: U = I x R, (1.3) kus U - pinge I - voolutugevus jne. Viitamisel antakse valemi number sulgudes. Näiteks: “... valem (1.3)...”. Arvutused esitatakse järgmise skeemi kohaselt.
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga “kus” järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. Illustratsioonid
Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 3.6 Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale.
Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 8. 6. Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale.
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse.
Kasutatavate tähiste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi vasakul pool olev tähis on seletatud tekstis, siis võib antud tähise seletuse valemi järel ära jätta (vt allpool toodud näidet). Valemi tähised koos seletustega kirjutatakse nende valemis esinemise järjekorras nii, et mõttekriipsud oleksid kohakuti. Sümbolite seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga "kus" järgneva koolonita. Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID
Töös kasutatud valemid esitatakse uuel real, paigutatuna rea keskele. Kirjandusest võetud valemitel esitatakse viide allikale. Kasutatavad tähised paigutatakse valemi järele. Igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses, 16 siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga ,,kus", järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1)
Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese allika (Karu 1999) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 6. Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni juhend (Publication manual...1995). Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale.
annaabi.ee 
