3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus 4
I vöönd Eeslinnastumine. I/II vöönd Kohalike keskuste kasv. II vöönd Uuslinnade teke. II vöönd. II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. Kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. 11B. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid: Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine Kasvu- ja arengupoolused ning –keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse;
maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit- endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)).
Madalamad on Burundi (10), Bhutan (11), Papua New Guinea (13), Uganda (13), Sri Lanka (15), Nepal (16), Malawi (17), Niger (17), Burkina Faso (18), Etioopia (18) Linnastumisstaadiumid: tunnused. EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku
o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 11 o Venetsueela 93 Burundi 10 Linnastumisstaadiumid: tunnused o EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu- piirkondadesse o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017)
Linnastumisstaadiumid: tunnused. LINNASTUMINE maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks) 1. Maaelanike ränne linnadesse. 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE linnapiirkondade laienemine 1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh
2) Uued tänavad (linna füüsiline kontsentriline laienemine, uusehitus linna külje all). I vöönd 3) Eeslinnastumine. I/II vöönd 4) Kohalike keskuste kasv. II vöönd 5) Uuslinnade teke. II vöönd. 6) II vööndi arenguring teke. II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. 7) kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd 8) Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. Rahvuslike asutussüsteemide ruumistrateegiad: 1) Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine 2) Kasvu- ja arengupoolused ning keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine 3) Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse;
annaabi.ee 
