Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandamisel metallioksiidid kuumutatakse taandavas keskkonnas või segatakse tahke taandajaga ja seejärel kuumutatakse kaitsvas keskkonnas. Metallide soolalahuste elektrolüüs seisneb alalisvoolu läbilaskmisest elektrolüüdist sadestuvad katoodile metalli osakesed, mis mehaaniliselt eemaldatakse. Võimalik saada puhtaid pulbreid, kuid vähese tootlikkusega ning kallis. Karbonüülide lagundamisel sünteesitakse metallitükikesest karbonüül, seejärel lagundatakse. Tegemist on kalli meetodi
tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või siis valentselt seotud. Selle tõttu on boriidide struktuur keerulisem . Boriide saadakse elementide sünteesimisel vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel või siis kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest üpriski sarnased boriididele. Nad on head soojus ja elektrijuhid ja on happe ja ka leelise kindlad. Osad silitsiidi ei oksudeeru isegi kõrgel temperatuuril. 2.3 Segakeraamika
paukumisele. Keevitusleegi tüübid Normaalleek Normaalleek ehk neutraalne leek saadakse kui põletisse suunatakse ühe mahu hapniku kohta 1,1 – 1,3 osa atsetüleeni. Hapnikku suunatakse põletisse natuke rohkem seepärast, et hapnik sisalsab lisandeid ning väike osa hapnikku kulub vesiniku põletamiseks. Normaalleegi puhul on kõik kolm tsooni selgelt eristatavad. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas töötsoonis. Oksüdeeriv leek Oksüdeeriv leek tekib hapniku ülehulga puhul, kui põletisse antava hapniku mah on atsetüleeni mahust 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatumaks, lüheneb tunduvalt ning selle piirjooned muutuvad ähmaseks. Samuti lühenevad leegi töötsoon ja loit. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse, põlev mühinaga, mille tugevuse läbi sõltub hapniku rõhust
valmistamisel kasutatakse laialdaselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °Cni 5.4Segakeraamika
hapnikku: 2C+H2+O2 = 2CO+H2 Põlemise teine staadium toimub õhuhapniku arvel: 2CO+H2+1,5O2 = 2CO+H2O Olenevalt hapniku ja atsetüleeni omavahelisest suhtest saadakse kolm peamist keevitusleegi liiki: normaalne, oksüdeeriv ja taandav leek. Normaalne e. neutraalne leek saadakse 1...1 vahekorras, kuid praktikas antakse hapnikku veidi rohkem 1,1...1,3 atsetüleeni mahtu. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas tsoonis. Hapnikku antakse põletisse veidi rohkem seetõttu, et ta pole päris puhas, samuti kulub väike osa hapnikku vesiniku põlemiseks. Normaalleegis on kõik kolm tsooni hästi selgesti nähtavad. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silinderjas, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma väliskiht koosneb hõõguvatest süsinikuosakestest, mis seal põlevad. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest
nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased boriididele. Neil on hea soojus- ja elektrijuhtivus, happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C´ni Oksiidikeraamika jaguneb: Al2O3-keraamika
Vask-fosforjoodised: ...on kaksiksulamid, mis koosnevad vasest ja fosforist. Nende omapäraks on vase jootmisel iseräbustumine. Pronkside jootmisel on räbustite kasutamine ilmtingimata vajalik. Valgevaskede kasutamisel ei ole vask-fosforjoodise kasutamine soovitav kuna jooteõmblus tuleb rabe, terase jootmisel aga on selle joodise kasutamine lubamatu. Hõbejoodised, (hõbe-vaskjoodised): ...on suure elektrijuhtivusega. Need joodised märgavad ahjus taandavas keskkonnas jootmisel vaskdetaile hästi, ilma räbustita. Samade joodiste kasutamine ahjus tavalises õhuatmosfääris vase ja terase jootmisel on võimalik ainult räbustiga. Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu
violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde kaitsmiseks oksüdeerumise eest on vaja räbusteid neid on kahte liiki oksiididega
Vask-fosforjoodised: ...on kaksiksulamid, mis koosnevad vasest ja fosforist. Nende omapäraks on vase jootmisel iseräbustumine. Pronkside jootmisel on räbustite kasutamine ilmtingimata vajalik. Valgevaskede kasutamisel ei ole vask-fosforjoodise kasutamine soovitav kuna jooteõmblus tuleb rabe, terase jootmisel aga on selle joodise kasutamine lubamatu. Hõbejoodised, (hõbe-vaskjoodised): ...on suure elektrijuhtivusega. Need joodised märgavad ahjus taandavas keskkonnas jootmisel vaskdetaile hästi, ilma räbustita. Samade joodiste kasutamine ahjus tavalises õhuatmosfääris vase ja terase jootmisel on võimalik ainult räbustiga. Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses
protsesside vaheprodukt ja pinnalähedases põhjavees annab tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. · Sügaval lasuvates veekihtides on kõrgenenud kloriidide sisaldused looduslikku päritolu, rannikualal ka merevee mõju näitaja. · Tema sisaldus hapnikurikkas veekeskkonnas on väike, · Kloriidide sisaldused suurenevad põhjaveekihtide lasumissügavuse redutseerivas (taandavas) veekeskkonnas suurem. suurenedes. · Eestis on põhjavesi valdavalt redutseeriva keskkonnana. · Suured kloriidisisaldused pindmises põhjaveekihis viitavad otseselt reostusele, sügavamates kihtides ja rannikualal on see · Mõju poolest tervisele jääb joogivee ammooniumisisalduse vee looduslik omadus. osa tühiseks, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina
Vask-fosforjoodised: ...on kaksiksulamid, mis koosnevad vasest ja fosforist. Nende omapäraks on vase jootmisel iseräbustumine. Pronkside jootmisel on räbustite kasutamine ilmtingimata vajalik. Valgevaskede kasutamisel ei ole vask-fosforjoodise kasutamine soovitav kuna jooteõmblus tuleb rabe, terase jootmisel aga on selle joodise kasutamine lubamatu. Hõbejoodised, (hõbe-vaskjoodised): ...on suure elektrijuhtivusega. Need joodised märgavad ahjus taandavas keskkonnas jootmisel vaskdetaile hästi, ilma räbustita. Samade joodiste kasutamine ahjus tavalises õhuatmosfääris vase ja terase jootmisel on võimalik ainult räbustiga. Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses
Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnoke- selt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keeru- raamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- lisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, töö- Boriide saadakse elementide sünteesil vaaku- riista- ja elektrokeraamika. mis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning Tehnokeraamilised materjalid koosnevad kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasuta- nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle takse: TaB2, TiB2, ZrB2. 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltu- Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad