Neelamismahutavus kujutab endast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku summat. Üldlämmastiku määramine- kuulub kõigi aminohapete koostisesse. N esineb mullas org ainena, millest ta mikrobioloogiliste protsesside tulemustena vabaneb taimedele omastaval kujul-mineraalühendina. Kjeldahli järgi: *kontsentreeritud väävelhappega mingisugust lämmastikkusisaldavat org ainet kuumutades seob väävelhape org aine O ja H, mille tulemusna aine söestub * eralduv sõsinik kui tugev taandaja taandab väävelhappe ja hapendub ise CO2 * tekkinud SO2 taandab aga org aines leiduva amiidilämmastiku ammoniaagiks. *eralduv ammoniaak annab väävelhappega ammooniumbisuldaadi. *reaktsiooni tulemusena on amiidilämmastik üle viidud mamooniumlämmastikuks. Viimasest tõrjutakse ammoniaak kontsentreeritud NaOH-ga välja ja lenduv ammoniaak püütakse kinni boorhappes. Tekkinud (NH4)3BO3 hulk tehakse kindlaks happega tiitrimisel, on ekvivalentne mullas
Oluliselt mõjutavad pindpinevust mitmesugused lahustunud orgaanilised ained, näiteks pindaktiivsed ained ehk detergendid. Loodusvetes on pindpinevus väiksem rabajärvedes, veeõitsengute korral ja suurtaimestiku poolest rikastes järvedes (Joonis 15). Pindkile on elupaigaks reale organismidele, m! ida üldistatult kutsutakse neustoniks! 8. Termodünaamika. Termodünaamika kolm seadust. Süsiniku aineringe, fotosüntees. Ajanool ja entroopia-negentroopia. Universaalne taandaja ja universaalne hapendaja kui Maa elukeskkonna kujundajad. Nende allikad-päritolu. ! ! Termodünaamika I printsiip - Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ning paisumisel tehtavaks tööks. Keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ∆U=∆Q+A; ∆Q - gaasile juurdeantav soojushulk, ∆U - gaasi sisenergia muut ja A –gaasi kokkusurumisel tehtud töö.
Elektroodide niiskumise kahtluse korral tuleb elektroode kuivatada 300...400 ºC 2...3 tundi. Aluseliste elektroodidega keevitamisel peavad keevitajal olema kõrged kutseoskused, samuti peab ta oskama kasutada kaasaegseid vooluallikaid. Mehaaniliste omaduste (plastsus, löögisitkuse) tagamiseks lisatakse elektroodi vardasse ja kattematerjali - ALumiiniumi Al-, üldiselt harva sest tekitab õmbluses pragusid ja raskestisulavaid oksiide-AL2O3 -Titaan Ti-, hea taandaja, tekitab metallis nitriide mis vähendavad lämmastiku sisaldust metallis. - Räni-Si- hea taandaja, kasutatakse kattematerjalis koos kvartsliivaga. Kiirenda räbu pinnale jõudmist ja vhapniku eraldumist keevisvannist (mullidena) - Süsinik C- reageerib keevisvannis hapnikuga , tekib CO süsinikoksiid, mis ei lahustu vaid tõuseb pinnale mullidena tekitades poore õmluses. - Mangaan Mn- kasutatakse laialdlaselt elektroodi katetes ja traadis.
· Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L 75. Redutseerijad ja oksüdeerijad. Redutseerijad. ·Lihtained, millede aatomid loovutavad elektrone suhteliselt kergesti, s.t. oksüdeeruvad kergesti: H , C, S, Na, Mg, Al, Zn jt. ·Tuntumateks redutseerijateks on aktiivsed metallid, 2 gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid ja tahke süsinik. Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub). Oksüdeerijad ·Lihtained, millede aatomid seovad suhtelised kergelt elektrone: O , F , Cl , Br , I jt., 2 2 2 2 2 omandades vastavalt järgmised oksüdatsiooniastmed: hapnik (II), halogeenid (I). Liitained, millised sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone ·Oksüdeerija liidab elektrone tema o-a. väheneb (ta redutseerub). 76
· Aspartaat-proteaasid lõikavad peptiidsidet eelistatult kahe hüdrofoobse aminohappe jäägi vahelt. Kofaktorid - arvukas rühm mittevalgulisi ühendeid (metalli ioonid või orgaanilised molekulid), mida paljud ensüümid vajavad aktiivsuse avaldumiseks. Koensüümid mittevalgulised orgaanilised molekulid, vajalikud redoks- ja rühmade ülekande reaktsioonides L-Askorbiinhape e vitamin C Vesilahustuv vitamiin, mis toimib elektroni kandjana, olles mõõdukalt tugev taandaja. Enamik taimi ja loomi, va mõned selgroogsed sünteesib L-askorbiinhapet ise, neile pole ta vitamiin. Bioloogilised funktsioonid Pro ja Lys hüdroksüleerimine kollageeni struktuuri tagamiseks Tyr metabolism ajus Fe mobiliseerimine põrnast Kaitse metallide toksilise toime eest Allergiliste reaktsioonide pehmendamine Immuunsüsteemi stimuleerimine · Hüpovitaminoos vitamiinide ajutisest defitsiidist tingitud ainevahetushäire
2H+ + 2e H2 ehk 2 H3O+ + 2e- H2 + 2 H2O E (standard) = 0 . Elektrokeemilises elemendis elektronid voolavad suurema negatiivsema potensiaaliga poolelemendilt positiivsemale poolelemendile (meenuta metallide pingerida, negatiivsemale poolelemendile vastab positiivsem vabaenergia väärtus, vt.allpool), näit. tsingilt vasele (tsinkelektrood – katood – lahustub, andes ioone, ta funktsioneerib kui taandaja, vaskelektrood – anood - kasvab, temale sadeneb lahusest vask, ta funktsioneerib kui oksüdeerija). Elementide elektrokeemilised potensiaalid on toodud vastavais tabeleis. Aine on seda tugevmam oksüdeerija, mida positiivsem on ta E väärtus. Kõige tugevamad oksüdeerijad on muide floor ( E = 2,87) ja osoon ( E = 2,07) ning vastupidi – parimad taandajad omavad negatiivseid E väärtusi (kus E on taandav potensiaal ERed).
2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud Töötamise põhimõte: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile
2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 102. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 103. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud Töötamise põhimõte: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile Nt: Kui panna tükk tsinktraati tsinksulfaadi lahusesse ja vasetraat vasksulfaadi lahusesse, anumad omavahel
neutralisatsioonireaktsioon 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele Oksüdeerija liidab elektrone -> tema o-a. väheneb (ta redutseerub) Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone -> tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub) Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud
redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerumine - elektronide liitmine. Oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, oksüdatsiooniaste reaktsioonis väheneb. Redutseerija (van. taandaja) loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste reaktsioonis kasvab. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone iseloomustab elektronegatiivsus. Mida suurem on elektronegatiivsus, seda tugevamini seob elemendi aatom elektrone ja seda tugevamini on väljendatud tema mittemetallilised omadused. Väga madal on metallide elektronegatiivsus ja üldreeglina nad elektrone ei seo. Perioodis kasvab koos tuumalaenguga ka elemendi elektronegatiivsus, kõrgem on see halogeenidel, madalam leelismetallidel
annaabi.ee 
