ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissijuhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. 6. Loetlege vedrustuse elemente Amortisaator ja vedrustuse hoovad, sõltuv ja sõltumatu vedrustus 7. Mille poolest erinevad sõltumatu ja sõltuv vedrustus? 8
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus
Vedrustuse dünaamika Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale. Ülesanded : 1. Võnkumiste summutamine maksimaalse sidestuse saavutamiseks. Eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane rehvi ja teepinna vaheline vertikaaljõud 2. Võnkumise summutamine sõidumugavuse saavutamiseks 3. Juhitavuse tagamine Amortisaatori jäikust iseloomustab sumbuvus tegur C, mida mõõdetakse jõuühikutes kiirusühiku kohta N/(m/s) Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid
ettevõtte Nordecon AS 100 % tütarettevõte. AS Järva Teed on üks suuremaid Järvamaal ja Kesk –Eestis teede hooldusega ja ehitusega tegutsevaid ettevõtteid. Neil on teotahteline ja suurte kogemustega meeskond, kelle osalusel on üle Eesti valminud paljud suured ja insenertehniliselt keerukad objektid, aga neile olulisim ülesanne on Järva maakonna riigimaanteede aastaringne hooldus ja kodanikele ohutu ja turvalise sõidumugavuse tagamine. Ettevõtes töötab keskmiselt 60 töölist. Püstitatud eesmärkide saavutamisel juhinduvad nad oma tegevustes järgmistest väärtustest: • Olla usaldusväärsed nii oma klientide kui ka kolleegide vastu. • Töös professionaalsed, paindlikud tellija nõudmiste suhtes, arendame järjepidevalt ettevõtet nii tehnoloogiliselt kui ka koolitades personaali. • Alati parimaid lahendusi tagamaks kõrget kvaliteeti.
Antud süsteemiga võib olla ühendatud ka rooli- ja pidurivõimendi. Hüdropumbaga süsteemide puhul on võimalik reguleerida sõidukõrgust ja säilitada valitud sõidukõrgus olenemata auto koormatusest. Sõidukõrguse automaatne reguleerimine. Koorma lisamisel autosse väheneb auto sõidukõrgus, mille korral suureneb õõtshoovaga ühendatud sõidukõrguse reguleerklapi toimel rõhk hüdropneumoelemendis. Rõhu kasvades taastub esialgne sõidukõrgus. Üldise sõidumugavuse juures on hüdropneumovedrustusele iseloomulik sõiduki kere liigne kreenimine (põikikaldumine) kurvides. Selle vältimiseks kasutatakse tavaliselt suurendatud jäikusega stabilisaatorvardaid. Parima tulemuse kere kreenimise vähendamisel annab elektrooniliselt juhitava lisahüdropneumoelemendiga varustatud stabilisaatorvarda kasutamine. Moodsamatel süsteemidel reguleerib juhtseade kõiki hüdropneumoelemente vastavalt auto
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii
teedeks ehitatud enne kõrvalmaanteid (aastatel 1970- 1980) ja rekonstrueerimist ei ole neist paljudel teedel veel tehtud. Kõrvalmaanteede (25% liiklusest) osas peab märkima, et nende rekonstrueerimiseks piisavalt vahendeid ei jätku ning keskmine katete vanus püsib ühtlasel tasemel vaid seetõttu, et kruusateedele ehitatakse pidevalt uusi tolmuvabu katteid. Põhiliseks tugi- ja kõrvalmaanteede säilitusremondi meetmeks on pindamine 3, mis ei taga küll sõidumugavuse parandamist kuid hoiab katteid lagunemast. Katete keskmised vanused aastate lõikes 30 25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2 Teekatete keskmised vanused aastate lõikes 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted
Halb keskenduda sõitmisele. 4,2 5,59 Teekate on väga ebatasane, rohkesti kergeid ja suuri heitusid. Sõitmine ebamugav, sõidukiirus üldiselt allpool maksimaalselt lubatud piiri. Tuleb mööduda defektidest ja ebatasasustest. Tuleb keskenduda Väga halb sõitmisele. 5,6 Tabel 2: Sõidumugavuse iseloomustus Uute teekatete valmimisjärgsetel mõõtmistel algavad parimad keskmise tasasuse väärtused 0,6 mm/m [4] 9 3.3. Kandevõime hindamine Kandevõime hindamiseks kasutatakse Eestis koormusseadet Dynatest FWD-8002. Tegemist on dünaamilise koormusseadmega, mis loeb tulemusi andurite abil kokku seitsmest kohast 300 mmse
Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2. Elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid Joonis 3. Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid CVT variaatorkastidel (continuously variable transmission) muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrafo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits
Teleskoop-esihargi vedrustamata osad on põskede sees või välispinnal libisevad õõtsotsakud. Nende alumistes otstes olevate klambrite külge kinnitatakse esiratta telg. Hargil on pikad keerdvedrud, mis toetuvad ühelt poolt silindrist, kolbklapist koos varrega ja silindrikaanest, mis õõtsotsakutele, teiselt poolt põskede keermetatud korki- on ühtlasi kolvivarre juhtpuksiks. Silinder kinnitatakse dele või tugiäärikutele. Sõidumugavuse suurendamiseks õõtsotsakü põhja külge poldiga ja liigub koos sellega üles- käsutatakse väikese jäikusega vedrusid. Järskude tõugete alla, klapivars aga ühendatakse keermega põske l sulgeva puhul aga löövad need läbi, mis mõjub halvasti esihargi korgi külge. Kolbklapp koosneb varre alumisele otsale detailidele. Ka ei vaibu väikese jäikusega vedrude korral mutriga kinnitatud neljakandilisest juhtseibist ja sellele
annaabi.ee 
