Ligi sajandi olid teksad eelkõige tööriietus. 60-ndatel aastatel muutusid teksad noorte jaoks tunnusmärgiks ja stiiliks, millega demonstreeriti oma rahulolematust ja protesti valitseva sotsiaalse olukorra suhtes läänemaailmas. Teksadest kujunes kiiresti ülemaailmne mood. Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Teksade sääreosa laius varieerus suuresti. 60. aastate algul olid moes väga kitsa säärega teksad. 70. aastatel olid moes alt laienevad. Aeg-ajalt tulid moodi alt üleskeeratud sääreosadega teksad. Taskute, tõmblukkude, neetide paigutusele pöörati aeg-ajalt erilist tähelepanu. Sagedased olid mitmesugused nahast lisandid või täiendused. Teksadest sai kultusriietus. Kujunesid välja moetrendid, eelistati teatud firmade toodangut, arenesid erinevad tõekspidamised kandmise, pesemise ja hooldamise kohta
pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder. Joogiks oli põhiliselt hapendatud kalja ja kevadeti kasemhal. Pruuliti ka otradest õlut.
Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse
KUSTUTUS-PÄÄSTETÖÖDE KAITSERIIETUS PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • Kaitseriietus peab koosnema erinevatest kokkusobivatest rõivastest • Igal rõival või selle kihil on oma ülesanne • Täieliku kaitse tagab kaitseriietus, mis on õigesti hooldatud • Et tagada vajalikku kaitset, tuleb kaitseriietus korralikult selga panna PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • ALUSPESU • VAHERIIETUS • KUSTUTUSRIIETUS • KIIVRISUKK • TULETÕRJEKIIVER • TULETÕRJEKINDAD • TULETÕRJESAAPAD • TULETÕRJEVÖÖ PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR ...
Tärgeldatud rätt seati kuklas hoolikalt kurdu, kibrutati ja köideti teise inimese peas. Hiljem oli ta juba valmis peakattena võtta. Mehe särgi rinnalõhiku äärt kaunistasid täisrattamotiivilised põimpilud. Selle järgi on mehe särki hakatud nimetama ka rattaga ameks. Mehed kinnitasid särgi rinnalõhiku paari vitssõlega. Meestel olid pikad linasest või villasest riidest püksid, köidetava värvelkinnisega. Püksid köideti põlve alt säärepaelaga, nii et sääreosa moodustas koti. Vöörihma küljes rippus väike nahktasku. Nii naisel kui mehel oli must villane pikk-kuub (vammus). Naiste vammustele pandi pruun või hall krae, meeste omadele sinine. Jõukamate meeste vammuste hõlmaääred ja varrukasuud vooderdati punase kangaribaga. Karksi ja Halliste sukad kooti hästi peenest valgest villasest lõngast. Kiri asetses neil kitsa joonekesena pahkluust veidi kõrgemal. Sukk ulatus põlve alla. Mehed tõmbasid
·Stilettod/"relv"-kingad: terava ninaosa ja kõrge tikkkontsaga naistekingad KLASSIKALISED KINGAD ·Üle kannaosa ulatuvad naistekingad. Nendel klassikalise tegumoega ja elegantsetel jalatsitel on kõrge või keskmise kõrgusega konts ning enamasti avara lõikega pealmine osa ·Neil ei ole ühtegi kinnist GHILLIE ·Nöörkinnisega jalatsid: jalatsil on aasad, millest jookseb läbi nöör saate sääreosa tugevalt pingutada ·Ghilliekinnis on tihti sportlikel jalatsitel MOKASSIINID ·Ehtne mokassiin valmistatakse ühest tükist, st tald ja pealne on ühest tükist ·Kinnised kingad, mis katavad terve jalaselja näiteks klapi abil ·Siis õmmeldakse peale vahetükk tekib mokassiinile iseloomulik tegumood NELINURKSE TEGUMOEGA ·Kinganina on nelinurkse kujuga ·Sobivad hästi laia jalalabaga inimestele
Kui rästik salvab siis ainult enesekaitseks. Inimene tihtipeale ise oma teadmatuse või hirmu ajel tekitab enese jaoks ohtliku situatsiooni. Rästikut kohates tehakse äkilisi liigutusi, soovitakse teda püüda või soovitakse hirmus teda tappa ja seejärel rästik salvabki enesekaitseks. Harva on tegu hooletuse st. kogemata pealeastumisega. Rästik ei suuda oma esimest otsa tõsta kõrgemale, kui 20 - 30 cm. Siit ka teadmine - metsa ei tasu minna ilma kummikuteta, mille sääreosa on kõrgem. Mõtlematu talitamine või rästikute tapmine on tegelikult toores ja rumal teguviis, sest tegelikult on ju tegu inimesele kasuliku olendiga. Rästik tarvitab toiduks inimese vaenlasi - hiiri jne. Lisaks kõigele tarvitatakse ussimürki ju ka meditsiinis ravimite valmistamisel. Kui palju inimesi oleks surnud või piinleks raske haiguse küüsis, kui poleks rästikuid ja nende mürki. Tegu pole mitte inimese vaenlasega, vaid pigem inimkonnale kasuliku liigi isenditega.
22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus Algab – sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius Algus – pindmine kahe peaga lihas, mis asub inimeste sääreosa tagumises osas. Mediaalne ja lateraalne, algavad reieluu vastavatelt põndapealistelt, ühineb kannakõõluseks ehk achilleuse kõõluseks. Kinnituskoht – kannakõõlus kinnitub kandluu köpruse kluge. Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni. 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus
14. Seljatoe kõrgus: 8 – 15 cm. 15. Seljatoe kalle: ligikaudu 15 kraadi (keskmiselt 7,5 kraadi 8 kraadi Seljatugi ei vertikaalselt mõlemale poole). liigu, puudub piisav kalle 16. Nurk seljatoe ja istme vahel: soovitatavalt 90 – 105 kraadi 98 kraadi Jah 17. Nurk istme ja sääreosa vahel: 60 – 100 kraadi. 80 kraadi Jah 18. Nurk õlavarre ja küünarvarre vahel klaviatuuri suhtes: 70 – 135 100 kraadi Jah kraadi. Käed peavad olema sirged võrreldes küünarvarrega. 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
Riided ei tohi pigistada (nt. kui kõht valutab ja vöökoht on kitsas). Riietumist hõlbustavad takjapaelad, tõmblukud, suured nööbid jne. Abivahendina kasutada tõmblukutõmbajat, nööpijat jne. Hea sokk peab olema soe ja higi imav. Enamkasutatav materjal on puuvill, aga eakamate inimeste jalad külmetavad, ning neile võib peale panna veel ka villased sokid. Eriti tuleb hoolitseda tursunud jalgade eest ja jälgida, et õmblused ja sääreosa ei pigistaks, sest kui kumm pigistab, siis arteriaalne vereringe on häiritud. Kuna sokkide jalgapanek on teatud seisundis raskendatud, tuleb õpetada ja juhendada, et ümber ei kukuks. Panna jalga, kas toolil või voodil istudes, võimalusel kasutada abivahendeid abivahendeid (pikk kingalusikas, suka ja soki jhalgatõmbaja jms). Ka jalanõud peavad olema turvalised ja varvastel peab piisavalt ruumi ja laiust olema, et pikkus ja kõrgus oleks paras.
annaabi.ee 
