kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) Gallea eraelust või rääkida nii palju, et ta oli abielus Mary Helena Slööriga ja neil oli kolm last, kellest Jorma Gallen-Kallea on samuti kunstnik. (http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela)
107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) (Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela) LISAD Pilt 1 ,,Kullervo needus" Pilt 2 ,,Lemminkäise ema" (Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela)
Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse. Kõik tema tekstid on kunstilised.Platon kasutab Ateenas oma kooli, mis hakab tegutsema pargis, mis on pühendatud Akademosele, millest tuleb sõna Akadeemia, tegutseb kuni 6 saj pkr. Tal oli olulisi ideid riigi poliitikale. Elu viimased aastad mööduvad õnnelikuna, tema õpilased armastavad teda. Suri pärast pulmapidu, kodus tugitoolis. Tema dialoogides on põhitegelaseks Sokrates. "politeia","symposion","timaios". Õpetus: see maailm,reaalsus mida me kogeme on illusioon, see on vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10
värvimata. 25. Aristoteles astuas Lykeioni gümnaasiumi. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas oma seisukohad. Herodotos sai kuulsaks ,,Historia" raamatuga. Ajalugu, Kreeka-Pärsia sõjad. 26. 7 maailmaime: Giza püramiid, Babüloni rippaiad, Zeusi kuju, Artemise tempel, Halikarnassose mausoleum, Alexandria tuletorn, Rhodose koloss. 27. Kreeka (hellenid), madala kultuuriga välismaalane (barbar), tähestik (alfabeet), parimate võim (aristoskratos), koosjooming (symposion), meeste ruum (andron), veinisegamisnõu (kraater), armuke (hetaira), alasti noormees (kuros), riietatud neiu (kore), poistermastus (paiderastia), tüdrukutearmastaja (prostitutsioon), linn (polis), ainuvalitseja (türann), pikkades viirgudes sõjavägi (faalanks), Sparta kodanik (spartiaat), Sparta maaori (heloot), Sparta vaemate nõukogu (geruusia), rahvavõim demokratia), väejuht (strateeg) , Ateenas elavad võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon),
kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof
ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36)
õpetatavuse üle · Üleminekuaja dialoogid: · "Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele · GORGIAS Voorused ja nende õpetatavus. Mis saab tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti." Paidron, 73a hingest? · Kolm võimalust: · MENON Tunnetuse olemus on meeldetuletamine. · Me ei olegi neid ideesid näinud. · SYMPOSION Filosoofiliste püüdluste liikumapanevaks · Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored, jõuks on EROS · Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei osa meelde tuletada. · PLATONI TEOSED (2) · ÕPETUS HINGEST ja RIIGIST 6
Seetõttu omandab olemuste valdkond mõistuslike olendite jaoks normatiivse tähenduse. Eelpool kirjeldatud viisil mõistetud olemused on ka sõnade tõelised tähendused. Näiteks sõna “ilu” on nimi ilu olemusele, mitte mõnele nähtavale ilusale asjale ega isegi mitte kõigile nähtavatele ilusatele asjadele. Nähtavate asjade ilusatena käsitlemine on tõene vaid ühel või teisel määral, mitte kunagi aga absoluutselt. Vt. Platoni “Pidusöök” (Symposion) 210e-212a. Kummagi valdkonna karakteristikud: Nähtumuste maailm Asjade iseendast, olemuste maailm Meeltega tabatav Mõistusega tabatav Näivus, paistvus, ebaehtsus Tegelik, tõeline, tõevaldkond Tekkimine, hävimine, muutumine Tekkimatu, hävimatu, muutumatu
3 saavutust: 1)Suunasid filosoofiaajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. 2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire. 3)Allutasid eetilised väärtushinnangud mõistuspärasele vaatlusele. Avasid võimaluse eetika teaduslikule käsitlusele. SOKRATES (469-399) Ei ole ise mitte midagi kirjutanud. Teame temast tänu ta õpilasele Platonile; Platoni dialoogid "Apologia", "Kriton"ja" Symposion". Aristophanes suhtub temasse irooniliselt ja vaenulikult. Xenophon on kõva sõjaajaloolane. Aritoteles oli Platoni õpilane. Sokratest on võrreldud Kristusega - mõlemal traagiline surm, kumbki ei kirjutanud midagi (teame vaid nende õpilaste kaudu). Kiviraiduri ja ämmaemanda poeg (Sophronika + Phainarethe). Muusaline ja gümnastiline kasvatus (laulmine, tantsimine, keeled, kirjutamine,
Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tuntud. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati
Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tuntud. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide sümpoosionide (symposion kreeka keeles koosjooming) pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas. Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati
annaabi.ee 
