1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik". Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti üles seda põletikku põhjustav pisik, mida hiljem hakati nimetama hemolüütiliseks streptokokiks. 1928.a avaldati mõte, et see pisik vallandab inimese kaitserakkudes, valgetes verelibled...
· Imperial War Museum is a British national museum organisation with branches at five locations in England, three of which are in London. · The museum was founded during the First World War in 1917 and intended as a record of the war effort and sacrifice of Britain and her Empire. · Today the museum gives its mission as "to enable people to have an informed understanding of modern war and its impact on individuals and society" · Originally housed in the Crystal Palace at Sydenham Hill, the museum opened to the public in 1920. · In 1924 the museum moved to space in the Imperial Institute in South Kensington, and finally in 1936 the museum acquired a permanent home which was previously the Bethlem Royal Hospital in Southwark. · The outbreak of the Second World War saw the museum expand both its collections and its terms of reference, but the post-war period saw the museum enter a period of decline. · The 1960s saw the museum redevelop its
koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia. Podagra diagnoos pannakse tavaliselt hilinenult, keskmiselt 4 aastat pärast esimest haigushoogu. Podagra levik on suurenenud seoses puriinirikaste toitude ja alkoholi tarvitamisega
korduvalt uute ahrhitektiliste ideede katsetamise alaks/kohaks.. Joseph Paxtoni Kristall Palee sai kiiresti/peagi eeskujuks teistele eksperimentidele raua ja klaasiga. Kristall Palee kujundati Joseph Paxtoni poolt 1851 aasta maailmanäituse jaoks, mida korraldati Hyde Parkis, Londonis. See püstitati hiljem uuesti Sydenham Hillis, kus see seisis/püsis kuni 1936 aastal hävis kogemata tulekahjus. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus ,,Üldine kunstiajalugu"-1997 Kirjastus ,,Kunst" Jaak Kangilaski, lk 30-32, 35-40, 45-50. Mingi raamat pidi siia tulema http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html http://www.slideshare.net/hommik/vanakreeka-arhitektuur www.meeri.org/Tekstid/Kreeka.doc http://en.wikipedia
1799-1805 Söör Robert Shore Milnes 1805-1807 Thomas Dunn 1807-1811 Söör James Henry Craig 1812-1815 Söör George Prevost 1816-1818 Söör John Coape Sherbrooke 1818-1819 Vürst Richmond 4.2 Kuningas George IV ajal: 1820-1828 Dalhousie krahv 1828-1830 Söör James Kempt 4.3 Kuningas William IV ajal: 1830-1835 Isand Aylmer 1835-1837 Gosfordi krahv 4.4 Kuninganna Victoria ajal: 1835-1837 Gosfordi krahv 1837-1838 Söör John Colborne 1838-1839 Durhami krahv 1839-1841 Isand Sydenham 1842-1843 Söör Charles Bagot 1843-1845 Charles Metcalfe 1846-1847 Krahv Cathcart 9 1847-1854 Elgini ja Kincardine krahv 1854-1861 Söör Edmund Walker Head 1861-1867 Vikont Monck 1867-1868 Vikont Monck 1868-1872 Isand Lisgar 1872-1878 Dufferini krahv 1878-1883 Lorne markii 1883-1888 Lansdowne markii 1888-1893 Prestoni isand Stanley 1893-1898 Aberdeeni krahv 1898-1904 Minto krahv 4.5 Kuningas Edward VII ajal: 1898-1904 Minto krahv
alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks
katkupuhangust. Graunt tegi olemasolevast materjalist kokkuvõtte meeste ja naiste (suhteliste) suremus- ja sündimusnäitajate kohta, teda huvitas suremus erinevatesse haigustesse erinevatel ajaperidoodidel ning piirkondades. Oma tööga suutis ta näidata seaduspärasusi populatsiooni suremusnäitajates, mõnes mõttes prognoosida populatsiooni tervisekäitumist. Graunti tööd tunnustasid toonased täppisteadlased, meedikud jätsid töö tähelepanuta. Meditsiinikorüfeed Sydenham nt jätkasid oma nn ,,epideemiliste konstitutsioonide" teooria viljelemist. Viimane käsitles epideemiate tekitajatena klimaatilisi, astroloogilisi jm väliseid tegureid. Epidemioloogiline mõte arenes siiski edasi. Itaalias avaldas 1700. aastal Bernardino Ramazzini (1633-1714) käsitluse tööliste haigustest. Ta nimetas üle 40 kutse esindaja (sh ka ,,juudid"), kelle puhul näitas ära nende spetsiifilised terviseriskid. Ramazzini osales ka 18. sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste
inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest. Üks oluline asi vaktsineerimise ja variolatsiooniga seoses on see, et tegemist on näitega, kus protsessidest (antud juhul siis haiguse olemus) arusaamise puudumine ei takista rakendada teatavaid meetmeid raviks või ennetamiseks ilmne paralleel näiteks eugeenikaga. Kliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat
annaabi.ee 
