Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev.
Ei sobi suurtootmisse 1920.a.- 500- 1000 kg 2010.a.- 4850 kg Simmental Üks vanimaid Euroopa veisetõuge Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik
suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine
see kujunenud domineerivaks. 18. sajandil alustatud süstemaatilise aretustööga kujundati Hollandis hollandi- friisi tõug (nimetatakse veel hollandi mustakirju, idafriisi või friisi tõuks). 18. ja 19. sajandil oli veisetõugude ajaloos suur tähtsus Inglismaa tõugudel. Ülemaailmse kuulsuse omandasid : dzörsi,görnsi,äärsiri,sorthorni,herefordi ja aberdiin- anguse tõug. Keskajal ja hiljem, eriti aga 19. sajandil said ülemaailmselt tuntuks Sveitsis aretatud simmentali ja sviitsi tõug. Sviitsi tõugu nimetatakse Sveitsis ja paljudes teistes maades pruuniks tõuks. Juba kauges minevikus oli Euroopa kõikides riikides punaseid veiseid, kes hiljem levisid Aasiasse. Piimatõugudest on maailmakuulsateks saanud hollandi friisi, dzörsi, äärsiri, görnsi ja taani punane. Lihatõugudest : herefordi, sorthorni ja aberdiin- anguse tõug. Kombineeritud jõudlusega tõud: sviitsi, simmentali ning viimasel ajal on kiiresti levinud sarolee tõug. VEISEKASVATUS EESTIS
Ka Eest poliitikute seas on Soti mägiveise kasvatamisega tegelevaid või seda kavandavaid inimesi (Ivari Padar) Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali tõug ... - aretatud Sveitsis. Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega. Viimasel ajal on aretatud piimatoodangu suurendamise suunas. Annavad paremates karjades 4500 kg 4,4 %-list piima aastas. Värvus kollasekirju. Esineb ka mitmesuguseid pruunikirjusid variatsioone. Tugeva kehaehitusega, mõnikord kalduvad toorusele. Tapasaagis 49-65 %. Sviitsi tõug ... - aretatud Sveitsis. Piimatoodangu tase ~ 4000 kg, rasva ~ 4 %. Lihajõudlus rahuldav. Kehamass 550-620 kg, pullidel ~ 850 kg. Viimase 10 a jooksul on Sviitsi tõuga püütud parandada eesti punast karja. Nimetatud kombineeritud tõugusid aretatakse piimatoodangu suurendamise suunas ja nii kehaehituselt kui toodangutüübilt sarnanevad nad tänapäeval piimatõugu veistele Piimaveisetõud Hollandi tõug ... - on saadud puhasaretuse teel1 mitmesaja aasta pikkuse töö tulemusena
Aeg-ajalt tekib vajadus uute tõugude järele. uue tõu loomine küllalt kulukas. enamasti kujundatakse hääbuv tõug ümber teiste tõugude abil. Aretustöö peamiseks eesmärgiks on : olemasolevate tõugude täiustamine ja uute tõugude loomine. 76. Maailma tähtsamad veisetõud piimatõud- holsteinid ameerikas ja euroopas; taani punane; rootsi punasekirju; äärsir; angli; kombineeritud jõudlusega tõud- simmentali; sviitsi; ja mitmed punasekirjud tõud euroopas Lihatõud- hereford;aberdiin-angus;sarolee;limusiin;belgia sini-valge; hele akviteen tööveised- ukraina ja ungari hall stepiveis. subtroopikas ja troopikas seebud ning seebu ja koduveise hübriidid. 77. Eesti holsteini tõug tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901 astutati liivimaa hollandi-friisikarja kasvatajate ühing. hollandi mustakirju tõug oli populaarne ja konkureeris ameerika
Piimatoodang polnud kõrge(5000kg). Taani punane tõug tuntuimaid punaseid tõuge maailmas. Kujunes välja Füüni saarel. Kuna lähedal asus angli tõug, siis aretustöö käigus kujunes välja suure kasvuline, heade proportsioonide ja tugeva vundamendiga veisetõug. Üheaegselt peeti silmas liha- ja piimajõudlust. 70ndate lõpuks oli näha, et taani punane ei suuda konkureerida mustakirju tõuga. 15. Maailma pruunid veisetõud Pruunidest tõugudest omavad tähtsust sviitsi ja dzörsi tõug. Vastupidavad kombineeritud jõudlusvõimetega loomad levisid teistesse maadesse, sealhulgas ka Ameerika. Euroopas jätkati piima- lihatüübi kujundamist. USA-s suund piimatüübi kujundamisel. Sviitsi tõug range aretusprogramm viis kiiresti hea piimalehma kujundamiseni. Pruunide tõugude säilitamise eesmärgil hakati Euroopa tõuge kaasajastama ameerika sviitisi tõuga. Ameerika sviitisd olid suurekasvulised, hea formaadi,
20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu. Senised uurimused on näidanud, et eelistada tuleks lehmi, kes kannavad kolme erineva tõu geene: eesti punase, ameerika sviitsi ja punasekirju holsteini oma. Eesti punast tõugu lehmade kehaehituses on eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad ning kõrge piima rasva- ja valgusisaldus. Probleemiks on
annaabi.ee 
