tööde jaoks nii talgulisi kui ka sulaseid. Põllutöödega alustatakse aprillis taliviljade väetamisega. Algavad suveviljamaadel kevadtööd; lägalaotamine, pindmine mullaharimine, libistamine (libistiga põldude ülekäimine), kivikorjamine. Esimesena külvatakse hernes, seejärel suvioder ning lõpuks nende väetamine. Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine. Kuu keskel külvatakse taliraps, millele nädal hiljem tehakse taimekaitse.
oder ja lina 5.külvinädalal. 6. külvinädal, mai keskel, oli "rohunädal", mis uskumuse kohaselt sigitas rohkem umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei saaks. 19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites. Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks - põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur
Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks.
Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C. Idanevad seemned ja tõusmed on öökülmadele vastupidavad. Suvinisul on suur veevajadus
Tööstusteraviljana sobib teravili tärklise, piirituse, õlle ja konservide tootmiseks. Nisu ja maisi idudest saab toiduõli. Põhku kasutatakse pakke- ja kattematerjalina paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistamiseks. Teravilja saak on stabiilne. Suviteraviljad Suviteraviljad on ühe aastased kõrrelised heintaimed. Tera on botaanilises keeles teris. Eestis kasvatatakse kõige rohkem otra, nisu, kaera. Suviviljade eelised taliviljadest: · Saak on stabiilsem puudub ebasoodne talvitusperiood · Sortide mitmekesisus võimaldab kasvatada erineva viljakusega muldadel. Võimalik valmistada optimaalne koristuskonveier saak saab erineval ajal valmis. · Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohutõrjeid Puudused: · Kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadised külvitööd kuhjuvad ja on väga pingelised
teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem. Külvijärgselt tuleks põld kuiva mulla puhul rullida. Mullaharimine on sarnane suviviljade harimisega. Külvipinna ettevalmistamisel harida esimene kord herneseemne külvisügavuse ulatuses, s.o 5-7 cm sügavuselt. Teine harimine teha enne külvi 3-4 cm sügavuselt. Külve võib ka üheaastaste umbrohtude hävitamiseks äestada. Esimene äestamine võiks olla enne tärkamist diagonaalis külviridadega ning teine äestamine, kui hernel on 3-4 lehte. Väga kiviseid põlde ei soovitata äestada. Kui on eesmärgiks herneseemne saamine, siis üldjuhul lämmastikku sisaldavat väetist ei
Katteviljaga külv: - allakülv-teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas) - Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu - külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine.
Nisu ja maisi õlidest saadakse toiduõli, teravilja põhku kasutatakse katte ja pakkematerjalina. Paberitööstuse toorainena, küttematerjalina, tarbeesemete valmistmine. Oder sobib energia tootmiseks. Maailmas kõige popimad : Nisu, riis ,mais ja oder. Suviteraviljad on üheaastased kõrrelised kultuurtaimed, mille küpseid teri kasutatakse jahu valmistamiseks. Riis ,mais, hirss ja sorgo kasvatatakse teraviljadena. Suviviljadel on teatavad eelised võrreldes taliteraviljadega. Suviviljade saak on stabiilne sest puudub ebastabiilne talvine periood. Teiseks sortide mitmekesisus võimaldab neid kasvatada erineva viljakusega muldadel ja moodustada optimaalne koristus konveier. Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohu tõrjet. Suviteraviljal on palju puudusi: · Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad harvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadisel külviajal kõik tööd kuhjuvad ja on väga pingelised.
annaabi.ee 
