kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Click icon to add p ic ture Kaader Eesti esimesest täismahus mängufilmist "Mineviku varjud", mis valmis 1924. aastal. Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Suvitamine tähendas nii lihtsalt suvemõnude nautimist kui ka oma suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas. Tasapisi vähenes religiooni tähtsus. Click icon to add p ic ture Pärnu rand 1935 Seltsiliikumine Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust
Sünd 1929.aasta, viljakaim aeg 30ndad, lõpp NSV okupatsiooniga Optimism oma maa ülesehitamisel ning vastuolu uuendustele polnud Algas tööstusarhitektuurist, progressi tunnus Eeskuju Saksa eriala-ajakirjadest/ välismaal omandatud kogemused ja haridus Modernism Eestis Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik Funkarhitektuuri näited ·
Toimub pere jõulupuu, kus ka haige Paul osaleb. IIX [270] Jakob tahab osa vara Elsa nimele kirjutada. Treppan läheb ülikooli ja astub korporatsiooni. JakobiElsa poeg Valterit paneb mõtlema rahvusliku kuuluvuse probleem. Tuleb teade Elsa haigestumisest. IX [280] Elsa sureb, soovimata näha surivoodil Jakobit. Jakob tunneb ennast selles majas võõrana. X [291] Suvitamine. XI [301] Jakobi poeg Valter leiab Jakobi abikaasa Elsa päeviku ning saab sealt Jakobit väga halvustava mulje. XII [311] Jakobi vend Villem teeb Jakobile ettepaneku firmad ühendada, kuna Jakobi firma paistab pankrotistuvat. XIII [322] Kauplus hävib tules, Jakobil on süütamise kahtlus. Tuleb teade Jakobi poja Rommi surmast. XIV [333] Jakob istub päeva vanglas, aga saab välja. Jakobi Tütre abikaasa Treppan tahab sisse anda lahutust
· Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid · suvitamine · üldlaulupeod · noorteorganisatsioonid EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA · et oleks riik, peab olema tunnustus · lääs vaatab, kuni lõpeb RUS kodusõda · 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK - heanaaberlik suhe RUS - võimalik lähenemine Lätiga - lähem ühendus demokraatliku FINiga EESTI SUHTED NAABRITEGA · Ohuks GER ja RUS (kommunistlik)
väidetavad korruptsioonijuhud. Meeli köitsid konkreetsed probleemid: usuõpetus, metsade laastamine, ,,vene vaimu" jääknähud sõjaväes, majanduskriisiaegne tööpuudus, nn. riigitüdimus ja igatsus ,,kõva käe" järele, madal iive jm. Elavalt arutati ka välisuudiseid, Tutanhamoni hauakambri avastamisest ja ,,vaarao needusest" kuni Hispaania kodusõjani. Oluline teema oli mod, seda nii riietuses kui harrastustes, Harrastustest nihkus esikohale sport. Moodi läksid ka suvitamine ja suvemaja ehitamine, samuti matkad ja ekskursioonid. 1920ndate aastate ,,peenem" eesti seltskond oli tervikuna veel üsna tahumatu. Paljudel juhtudel oli süllelangenud jõukuse tulemuseks praaliv tõusik, keda kirjanikud ja ajakirjanikud mõnuga tögasid. Kuid pidutsemine ja teatav kergemeelsus võib-olla maailmasõja õuduste kaudne tagajärg-olid iseloomulikud kogu tolleaegsele läänemaailmale. 1920ndaid aastaid ongi nimetatud ,,kergemeelseteks kahekümnendateks". Lõbutseti
*Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed *Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist *Vähenes tasapisi religiooni tähtsus Seltsiliikumine *Rajati uusi rahvamaju *Toimnusid regulaarselt Üldlaulupeod *Tekkisid mitmesugused spordi-ja noorteorganisatsioone Olme *Linna rajati uusi linnajagusid(Tallinna Pirita ja Merevälja ning Tartusse Tähtvereja Tammelinn) *Hulk modernseid elamuid *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud *Kodusisustuses vahetati välja omavalmistatud talupojamööbel
Kasvas ka lugemishuvi. Linnakultuuri osaks olid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Vaesematel tsirkus ja kino. 1924. Eesti mängufilm ,,Mineviku varjud" 30ndatel arenes kohviku ja restoranikultuur, seal mängivad tantsuorkestrid. Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Populaarsed spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid
*Raskejõustiku kõrval harrastati sportlikke pallimänge eeskätt jalgpalli, aga ka korv- ja võrkpalli *Malest hakati innustama pärast Paul Kerese kerkimist maailma maletippude hulka *Noorte rännu- ja seiklusihale andis võimsa tõke Ahto Valter, kes ületas väikesel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma *Välisreisid olid toona küll märksa harvemad kui tänapäeval, kuid mite harukordsed *Suvitamine tähendas nii lihtsat suvemõnude nautimist kui ka suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas *Samal ajal vähenes religiooni tähtsus *Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rõppe, kuid paljud suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva Seltsiliikumine *Kultuurielu rikastus ja kaasajastus, jõudes kvalitatiivselt uuele tasandile *Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid
Iroonia öeldakse üht, ent mõeldakse vastupidist. Eeldab ühist teadmist mingist alusest, tegemist väga kontekstuaalse kujundiga. (Aadu on kindlasti väga taktitundeline inimene who the fck is Aadu?:)); Sügav kui kaev või suur nagu kiriku uks (hüperbool) ta ei ole, aga sellest piisab ta teeb oma töö ära (litootes) Hüperbool kunstiline liialdus Litootes kunstiline vähendus (kuid siiski hüperbool, kuna äärmus) Sellest kas tisleri talus suvitamine on hea idee või mitte, sõltub kas inimesele meeldib läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa. Kujundid mida seostatakse luule ja proosaga, aga kontsertratsioon on luules / proosas väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat
annaabi.ee 
