Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suvirapsi kasvatamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suviraps, kasvatamine, larissa, seeme, vastuvõtlik, seemet, valgemädanik, kuivlaiksus, intensiiv, kaupo, lähteülesanne, muld, kartul, planeeritav, rekord, koorimine, sügiskünd, tasandamine, külvisügavus, yaramila, umbrohutõrje, roundup, gold, maakirp, proteus, finantsolukord, põhitoodang, üpt, muutuvkulud, taimekaitsevahendid, väetisedJuurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, seega vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes vähem nõudlik kui talinisu. On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu saab abi eelkõige vastupidava sordi valikuga, kuid ka seemne puhtimisega.
tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks. Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord. See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja
koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine,
vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5. Igal aastal tuleks mulda väetada kompostiga või muude orgaaniliste väetistega. Parajal hulgal orgaanilisi väetisi kasutades saab tagada taimedele mullas õige toitainete hulga. Toitainete (eriti lämmastiku) vaegus või liigne kogus mullas nõrgestab taimi. Ohtra
Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures
Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
annaabi.ee 
