Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on taimetoitlane. Jahimeeste jaoks on ta hinnatud saakloom. Metskits on vastuvõtik igasugustele haigustele. VÄLIMUS Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Ta saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas. Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued, ilma harudeta sarved. Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised sarved, mais-juunis vabanevad need nahast, kuid langevad maha alles novembris-detsembris. Edaspidi harusid juurde ei kasva, peale 8.10 eluuasat hakkavad sarved taandarenema.
Hirve karvastik on lühike, kuid tihe. Punahirve poegadel on seljal armsad väikesed täpid, mis teevad poja teistest erinevaks. Harva võib juhtuda, et vanad loomad on ka täpilised. "Sabapeegel" kreemikasvalge, ulatub lühikesest sabast kõrgemale ning pole kindlalt mustaga ääristatud nagu tähnik- ja kabehirvel. Üks eritustunnustest on beez saba. Punahirve talvekasukas kasvab üldjuhul septembrist detsembrini. Suvekarv hakkab tekkima mais ning lõplikult kujuneb välja juuliks-augustiks. Karvavahetuse esimesed kohad on pea, jalad ja keha esiosa. Vasikatel toimub 2 karvavahetust esimene toimub 2 kuud peale sündimist, kui kaovad täpid. Teine karvavahetus toimub sügisel, kui tekib talvekasukas. Elupaik Punahirvede elupaikadeks on metsad (eriti lagendikega liigestunud metsamaastikud),
väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g.Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis
eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga
Pojad pimedad, toituvad emapiimast kuu aega. Sügisel iseseisvuvad. Naarits on põhiliselt öise aktiivsusega, üksikeluviisiga poolveelised loomad. Peale pesitsusuru võib tal olla ka teisi ajutisi peidikuid. Suurimad vaenlased on toidukonkurendid - saarmas, mink, kärplased. MINK (Mustela vison) - ainult alamokk on valge, rinnal võib olla valgeid laike. Värvus varieeruvmust, saba tipp ahenev. Osav ujuja. Jahib peamiselt öösiti. KÄRP (Mustela erminea) - suvekarv - ülevalpool pruun, allpool valge, talvekarv - valge. Saba on umbes pool keha pikkusest, alati musta otsaga. Põhitoiduks on pisinärilised ja linnud (veelinnud, kanalised), munad, roomajad. Võib murda ka endast suuremaid loomi - jänes , ondatra. Võimalusel kogub varusid. Tiinus 240- 390 päeva, imetamine 6-7 nädalat, 8-12 järglast. Jooksuaeg on kevadest sügiseni. Üksikeluviisiga loomad, enamjaolt aktiivsed öösiti, vahel ka päeval
Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam. Noortel saarmastel on kattekarv peenema ja pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971). Pea on saarmal veelise eluviisi tõttu lame, kere on silinderjas, jalad lühikesed, saba tugev ning kerepoolsest osast märgatavalt jämedam kui tipust. Kõrvad ning ninaavad on sukeldumisel suletavad (Vulla, 2008). Koon lühike ja lai
Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. 1.2 Loomakooslused Orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal
annaabi.ee 
