Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek
vahelduvtõukeline kahesammuline suusatamisviis. Esmalt käsitlen vahelduvat kätetööd. Vahelduvates kepitõugetes kehtivad üldiselt samad põhimõtted, mis paaristõugeteski. Ka sel puhul ei tõsta suusataja käsi ette viies neid õlavööst kõrgemale. Tõugates peaks käsi liikuma küll puusast mööda, aga keppi ei tohiks ikkagi taha üles pilduda tõukekäsi ja kepp peavad jääma ühele sirgele. Keerulisem on suusatõugete vaheldumine, sest tõugata tuleb vaheldumisi mõlema suusaga. Selles tegevuses on peamine keharaskuse ülekandmine suusalt suusale. Soovitan esimestel lumetreeningutel suusatada ilma keppideta alguses kergelt allamäge rajal ja edaspidi tasasel rajal. Sellise harjutusega õpite tõukama ning näete ja tunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole.
tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest.
KONTROLLTÖÖ SUUSATAMINE VASTUSED 1. Tõmba ring ümber õigele vastusele (vastustele) 1. Mis on suusatamine? a) liikumise viis lumel libiseva kattega pinnasel b) Edasi liikumine mis tahes pinnal c) kahe suusaga ja keppidega edasi liikumine 2. Kust pärinevad vanimad jäljed suusatamisest? a) Kiviajast b) Kaljujoonistelt c) Rauaajast 3. Kus on suusatamine kõige populaarsem? a) Suveolümpial b) Taliolümpial 4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm
keerulised nagu näha oli ka meil. Väga palju kukkumisi oli, aga õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. Ühtedes esimestes sõitudes kukkus Martin Koukal nii, et vaevu püsti püsis. Veel kukkusid seal Aivar Rehemaa, Priit Narusk, Peter Northug, kel olid suured sihid silme ees ja paljud sportlased veel.Ka suuskadega oli olnud porbleeme. Eesotsas tegi sportlastele muret Fischeri suusk, mis ei pidavat libisema. Nagu me nägime võidetigi esimesi kohti kas Madshuse suusaga või Rossignoli suusaga. Lumi pidi olema seal väga kehv ja imelik, et sellega ei osanud nagu keegi arvestada. Sapporo MM-i sprindi kuningannaks sai Astrid Jacobson ja kuningaks Jens Arne Svartedal. Pika maa kuningannaks sai Virpi Kuitunen ja kuningaks Odd-Björn Hjelmeset. Üllatusena tuli kõigile meeste 15km vabas tehnikas võistlenud laskesuusataja Lars Berger, kes võitis selle sõidu. Noor
Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek
suusale. Sulailmaga määritakse pidamisalale kliistrit, külma ilmaga tahket määret. 3. Õppeväljakud, kus saab mängida ja erinevaid suusatunnetuse harjutusi teha. Õppenõlvakutel saab erinevaid laskumisharjutusi läbi viia. Radadel, kus on tõusud, laskumised, kurvid jms, saab oma suusaoskused proovile panna. Klassikajäljes saab klassikatehnikat praktiseerida. 4. Ilma keppideta sõit, ühe suusaga sõit, erinevad mängud (kasvõi tavaline kullimäng), tasakaaluharjutused, 5. http://suusatades.weebly.com/totildestepoumloumlrded.html - tõstepööre http://suusatades.weebly.com/huumlppepoumloumlrded.html -hüppepööre 6. http://suusatades.weebly.com/poolkaumlaumlr---kaumlaumlrtotildeus.html - poolkäär -ja käärtõus http://suusatades.weebly.com/libisammtotildeusuviis.html -libisammtõusuviis 7. http://suusatades.weebly
palju sõltub ka suusa enda omadustest. Näiteks sõltub suusa valik lumestruktuurist, raja kõvadusest ja ka lume niiskusest. N kui on kõva rada siis tuleb valida ka tugevama paindega suusk, sest siis on suusa libiomadused paremad. A.Veerpalul on umbes 80 paari suuski ja need vahetuvad pidvalt. Suuskade libiomadusi on võimalik parandada kivilihvi abil.Võistlusteks valitakse võimalike paride hulgast välja parim ja suusk, mis on kõige paremini ettevalmistatud . Otsuse, mis suusaga sõita langetataks 15 min enne starti sportlase poolt. Just tänu sellele suutiski A.V. Edestada oma konkurente Liberecis. 1. Tuntud Rex suusamäärde valmistajad 2. Swix 3. Rode(pidamismäärded) 4. Start 5. SkiGo 6. Holmenkollen Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level eest! Tänan tähelepanu
tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest. Tõusuviisid Liugesamm tõusuviis kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu
käia. Paljudes riikides võimaldavad jõustruktuuride kõrgkoolid õppimist ja sportimist edukalt ühendada, meil kahjuks mitte. Anders võitis ETV-Swedbanki sarja noorima, kuni 11-aastaste klassi üheksasena. Edasised võidud on loomulikud. Kuidas sa Andrease ja Andersi teed võrdled? Andreas tegi erialast tööd ehk rohkem, Anders treenib väljaspool suusatalve jalgpalli ka. Talle meeldivad ekstreemalad näiteks trikitõukerattaga sõitmine , sealt saab osavust. Suusaga tundub korras olevat, Soome võistlustel on ta parimate omavanustega võrdne. Kas Anlourdees, kes seitsmesena Eesti 11-aastaste esikümnesse jõudis, võib andekaim olla? Laste andekust ma ei võrdle. Igal juhul võidab lõpuks see, kellele suusatamine kõige kauem meeldib, tahtmist kauemaks jätkub. Aga Pupe on tubli, tahab võistelda! Palju vanemad lapsed nooremaid suunavad? Eks nad tee koos asju, mis väikeseid arendavad. Suur saab ju väikestega ka vutti
maastiku iseloom. Lugedes olud tinglikult püsivaks võib suusatehnika õpetamise järjestus olla järgmine: Paigalpöörded: aste-, tõste- ja hüppepöörded. Need on rakendusliku tähtsuse kõrval ka olulised tunnetamaks kuidas jalapöidsaab suusa ja sideme vahenduselvahendusel suusa asendit muuta. Sellele võib lisada suusa tunnetamise harjutusi, mis on juurdeviivateks klassikaliste, eriti aga uisusamm ja mäeviiside õpetamisel. Eesmärgiks on jõuda tunnetuseni, et jalapöid koos suusaga moodustab terviku, et jalg muudab soovitud viisil suusa asendit alateadvuse tasandil ilma sellele mõtlemata. Tõusuviisid. Astesammuga, käär- ja poolkäärtõus, trepptõus, libiseva jooksu ja uisusammuga tõus. Laskumised otse (eri asentites ja põiki). Klassikalised sõiduviisid. Vahelduvtõukeline (VT) kahesammuline, paaristõukeline (PT) sammuta, PT ühesammuline. Uisuviisid. Kepitõuketa, pooluisusamm, PT kahesammuline, PT ühesammuline, VT kahesammuline. Pidurdused
Kõvad pidamismäärded võetakse maha tsikli ja määrde-eemaldusvahendiga. KIIRMÄÄRDED Suusamäärete tootjad teevad üha rohkem tööd selle nimel, et harrastajale määrimine võimalikult lihtsaks teha. Üks korralik klassikasuusa paari määrimine võib aega võtta kuni tunni ja uisusuusa määrimine natuke vähem. Kellel see aeg on kui sõidetakse peale tööpäeva lõppu üks tunnike. Võib sõita määrimata suusaga ja teatud tingimustes ei ole libisemine sugugi halb, aga alati on meeldivam ja rohkem rahulolu pakkuv kui suusad libisevad ja peavad hästi. Nüüd on see võimalik. Pole vaja määrimislauda, määrderauda, tsikleid, harju ja korke piisab vaid ühest kiirmäärdest, mille kasutamine võtab aega maksimaalselt 5-10 minutit. Libisemise kiirmäärded. ---Vedel libisemismääre soojale ilmale käepärase pudelis olev vedel libisemismääre, mille pudeli
annaabi.ee 
