Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline st...
Walker et al., 1997 Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul: ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid, kasvukiirus, viljakus · Populatsioon: vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot. 60 50 40 winter 30 spring 20 10
24. Sademete tekkeprotsessid. V: Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. 25. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. V: Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev).
oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale. Tiigi tootmispotentsiaali väljakujunemine kestab 5-10 aastat, sest alles teine või kolmas tiigis sündinud põlvkond on vähipüügi kaudu majandamiseks piisavalt arvukas. Asurkonna kujunemist ja tema arvukust peab jälgima mõrdadega tehtavate katsepüükide abil, mis soovitavalt peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja
peegeldumine, kuid väikestel lainepikkustel suurem; a-st järgmine, heledam, on vähe orgaanikat ja vähe rauaoksiide, kõige heledamad on madal orgaanilise aiene sisaldus, kuid keskmine raua-oksiidide sisaldus. Muldade peegeldumisomadused olenevad järgmistest teguritsest: - Keemiline koostis (raudoksiidi ja karbonaatide sisaldus eriti), lähtekivim - Orgaaniliste ainete sisaldus (huumus) - Mulla niiskus ja poorsus - Mula osakeste suurusjaotus (tekstuur) - Mullapinna struktuur e karedus Kuiva mulla heleduskordaja kasvab praktliselt kogu nähtava, lähedase ja keskmise infrapunase spektri piirkonna Mulla niiskuse hindamine keskmises infrapunases vee neeldumisribade piirkonnas (1.4, 1.9 ja 2.7 mikromeetit) 5. Taimkatte struktuuri kirjeldamine. LAI ja katvus olulised parameetrid. Lehtede pindala ruumtihedus u(x, y, z) m2/m3 lehepindala kuupmeetri ruumi kohta tülikas mõõta
vedelat ja tahket kirmet. Sademede jagunevad: vertikaalsed sademed (vihm, lörts, lumi) ja horisontaalsed sademed (härmatis, kaste, hall, jäide). Omakorda vedelateks ja tahketeks. Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520820 mm. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes, umbes 0,8 mm aastas. Kõige rohkem sajab Cherrapunji (Indias) sajab aastas keskmiselt 11 000 mm vett ruutmeetrile. 12. Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia
need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhu 29 asustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale. Tiigi tootmispotentsiaali väljakujunemine kestab 5-10 aastat, sest alles teine või kolmas tiigis sündinud põlvkond on vähipüügi kaudu majandamiseks piisavalt arvukas (joonis 19). Asurkonna kujunemist ja tema arvukust peab jälgima mõrdadega tehtavate katsepüükide abil, mis soovitavalt peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all
mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p. koguneb sademe- ja lumesulamisveena mullapinnale ja mulla pindmisse kihti ning põhjustab seal ülagleistumist. Pinnavorm reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend või tasand. Eesti pinnavormide tavapärane suurusjaotus on pisi- (suhteline kõrgus või sügavus alla 2 m), väike- (210 m), kesk- (1025 m), suur- (2550 m) ja hiidvormid (üle 50m). Pioneerliik taimestumata alade esmaasustaja (taimeliik). Plastilisus ökoloogiline plastilisus, organismi võime keskkonna muutudes morfoloogiliselt, füsioloogiliselt või etoloogiliselt muutuda; ka selle võime määr. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne.
annaabi.ee 
