15. NAFTA JA GAASITÖÖSTUS NAFTA TOOTMINE Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud. Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud
Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur oil pipeline from Kedah to Kelantan in order to transport oil from West Asia to East Asian Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania.
Nafta ja gaasitööstus Silver Tõgen Sissejuhatus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides, seepärast USA on väga huvitatud mis Lähis- Ida toimub. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike. Mis riigid toodavad? Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest
Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa. Ameerika ühendriikides. Kivi- ja pruunsütt jaguks
väiksemal hulgal, kuid tarbija vahetus läheduses. 3.2.NAFTA JA MAAGAAS Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta tootmine ja tarbimine on alates 1920.a. kiiresti kasvanud. Kui sellel toodeti aastas 95 milj. tonni naftat, siis praegu on see keskmiselt 10päeva toodang. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. Regioonide naftatööstus. Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides, ülejäänud piirkondade varud on nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik. LähisIda riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on LähisIdas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on
tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Energiat saab kokku hoida, vältides asjatuid või vähest kasu toovaid energiakulutusi. Kui eelmisel sajandil rajati hiigelsuuri elektrijaamu ja energiat transporditi järjest kaugemale, siis uued tehnoloogiad võimaldavad toota odavat elektrienergiat väiksemal hulgal, kuid tarbija vahetus läheduses. 2. Nafta- ja gaasitööstus Regioonide naftatööstus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-ida riikides. Lähis-ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast , millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel on siiski välja arenenud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas
liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Regioonide naftatööstus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Seal toodetakse ligi kolmandiuk naftast, mille suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela. Kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentiinas, Colombias ja Ecuadoris. Ladina-
kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3.2 Nafta ja gaasitööstus Ligi kaks kolmandikku maailma naftavarudest paikneb LähisIdas. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, samuti Brasiilia. Ida ja KaguAasias on suurtootjaid kaks: Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Peamised toornafta importijad on Jaapan, Sinagupu ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust LääneEuroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania
pbwiki.c om/Nisu · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/nis u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4
· Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa · Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse · Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt · maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid · Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad · USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest Ida- ja Kagu-Aasia · Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia · Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul · Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur 31) Millised eelised ja puudused on nafta tootmisel võrreldes maagaasiga. Maagaas versus nafta + · Lihtne toota · Ei vaja erilist töötlemist · Torujuhtmete kaudu on teda odav ja tõhus transportida · Maagaasi põletamisel tekib vähem saasteaineid · Suhteliselt mugav kasutada majapidamises
Saudi-Araabia (olulisim tootja), Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Naftatööstuse rajamine on alles noor majandusharu, seega veetakse enamik välja teistesse regioonidesse. Ladina- Ameerika 12 % . Suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, tootmine on kiiresti kasvanud ka Brasiilias. Columbias, Argentinas oluliselt vähem. Naftatööstus ei ole mahukas (pole lihtsalt palju vaja), müüvad peamiselt toornaftat USA-le. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks: Hiina ja Indoneesia - tarbivad suurema osa toodangust siseturul. Väiketootjad nt Brunei aga vean täielikult oma toornafta välja. Ida-Euroopa 6% Venemaa: Volga-Uurali piirk, Kasashtan, Komi, Lääne-Siberi. ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopa 2% suurtootjad Suurbritannia ja Norra, kuid nende varud Põhjameres on hääbuvad. Ülejäänud veavad sisse.
annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ei ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur oil pipeline from Kedah to Kelantan in order to transport oil from West Asia to East Asian Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa
üritatakse hoida võimalikult maalähedase ning eestimaisena. Palju rõhku pannakse meie väiketootjatele, seda nii liha- kui ka käsitöövaldkonnas. Sortimendist leiab erinevate talude toodangut, näiteks Pajumäe ja Nopri talu piimatooteid, Kopra Karjamõisa hanemunad, Pärna Talu suitsusinki ning liha, paljud ürdid ja hapukapsas pärinevad Kongo Talust. Lisaks väiketootjatele eelistatakse alati ka kodumaiseid suurtootjaid, näiteks värske liha tuleb Rakverest ja Järveotsa Vutifarmist ning maiustused põhiliselt Kalevist. Muidugi leiab meie kauplusest ka välismaist kaupa, mida on saada ka igast teisest supermarketist, näiteks Fazer'i toodang. Meie sortiment uueneb pidevalt, tihti käivad läbirääkimised uute põnevate toodete müüki võtmiseks ja lisaks püsivatele müügiartiklitele käivad erinevate ürituste (nt. Tallinna Merepäevad) raames oma kaupa pakkumas erinevad (väike)ettevõtted, näiteks
härgade nuumamine (müüdi Peterburi) sõnnik teravilja saagikuse kasv. Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära ! 2. Kriisinähud mõisamajanduses: 18.-19. sajandi vahetusel hakkasid ilmnema esimesed mõisamajanduse kriisinähud: - algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. - mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga.
kolmandatest maadest (viimasest kaks kolmandikku on import Venemaalt). Mõningad tooted imporditakse peamiselt või olulistes kogustes vaid kolmandatest riikidest. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2006) Kuna Eesti keemiatööstuse omapäraks on impordi ja ekspordi suunitlus ida turgudele, siis REACHi registreerimiskulud muudavad meie tootmise ja tooted konkurentsivõimetuteks kolmandates riikides, seega pärsib see otseselt nii meie väike- kui ka suurtootjaid. Eesti kaotaks olulise impordi- ja ekspordikanali. Samuti on probleemiks väheste kogemuste, spetsialistide ja ekspertide arv, kes suudaksid REACHiga kaasnevaid tegevusi ettevõtete juures läbi viia. (Priilinn, K. 2005) 9 3. Välisinvesteeringud keemiatööstuses Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub. Tabel 3
sõjaväele ja Peterburi) praaga (viina ajamisel tekkiv jääkprodukt) härgade nuumamine (müüdi Peterburi) sõnnik teravilja saagikuse kasv. Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära ! 2. Kriisinähud mõisamajanduses: 18.-19. sajandi vahetusel hakkasid ilmnema esimesed mõisamajanduse kriisinähud: - algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. - mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga.
annaabi.ee 
