võib muuta tava kauplused mõtetuks ning uurida, kas see mõjutab ka inimese elu. Sisu: Interneti poodide pidev laienemine. Üha rohkem on võimalusi tellida koju igapäevaseid kaupu. Erinevad süsteemid, mis kaasavad neid kasutama. Neti poodide eelised ja puudused. Kommeteeritud kava Sissejuhatus 1. Interneti kaubandus pidevas arengus. 2. Süsteemid inimeste kaasahaaramiseks Sisu 1. Suurprojektid mis koguvad üha rohkem populaarsust. · Kutsutakse ühinema üha rohkem inimesi, millepealt teenitakse kasu ning tahetakse samas teha inimeste elu lihtsamaks · Pakutakse erinevaid võimalusi kauba kohale toomiseks, et inimene ei peaks väga pingutama · Kauba valik laieneb üha rohkem 2. Mõjud inimesele
¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, "omakasupüüdmatu" abi vabanenud riikidele) 1964-1985 - Leonid Breznev (1964-1982), Juri Andropov (1982-1984), Konstantin Tsernenko (1984-1985), Stagnatsioon (gerontograatia) Majandus: ¤maj.reformi algatamine ¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid ¤BAM nt:seakombinaat, suurfarmid jne ¤majandusliku mahajäävuse süvenemine ¤toodangu kvaliteet ei vastanud toodangu kvanditeedile ¤varimajanduse osakaalu suurenemine (riigi tagant varastati suurel hulgal) ¤korruptsiooni laialdane levik Sisepoliitika: ¤riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine (kindel partei- ja riiklike ametnike grupp) ¤bürokraatia suurenemine ¤neostalinismi kujunemine ¤ideoloogilise surutise süvenemine ¤dissidentluse tugevnemine
Tsernenko Põhisisu Poliitika Riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine; bürokraatia suurenemine; repressioonide tugevnemine (neostalinism); reziimivastase vastupanu kujunemine (dissidentlus); uue põhiseaduse vastuvõtmine (1977); gerontokraatia Majandus Majandusreformi algatamine; sõjatööstuskomplekside tugevdamine; majanduslikud suurprojektid; varimajanduse osakaalu süvenemine (varastamine); majandusliku mahajäämuse suurenemine (toiduteravilja sisseost) Ideoloogia Tsensuuri karmistumine; ideoloogiline surutis; idee ühtsest Nõukogude rahvast; ühiskonnateaduste parteiline juhtimine Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus
tagakiusamine, Rasputini mõju all Tööstuse teke *1861 – pärisorjuse kaotamine -> tööstuse tõus 19. sajandi II poolel *Tööstus koondub impeeriumi lääneossa (Peterburg, Riia, Tallinn) *Hiigelettevõtted üle 1000 töölisega *Suur osa väliskapitalil Vene eripärad *Venelastest õigeusklikke 95%, neist kirjaoskajaid 19% -> tööstus koondub luterliku usu mõjupiirkonda *Suurprojektid: raudtee-ehituses Suur-Siberi magistraal -> Vene-Jaapani sõda 1904 Vene-Jaapani *Jaanuar 1904 – august 1905 *Põhjus: Mandžuuria ja Korea jagamine *Jaapan vallutab Port Arturi ja võidab 1905 veebruaris Mukdeni lahingu *Kokku hukkus 400 000 vene sõdurit 1905. a. revolutsioon *09.01.1905 Verine pühapäev (150 000 Talvepalee juurde) -> tulistamine -> 1000 surnut -> 5000 haavatut -> streigid -> 15.10.1905 üldstreik -> 17.10.1905 keisri manifest:
sõjatööstuskompleksi edasine bürokraatia vohamine tugevnemine 1975 CSCE Helsingis majanduslikud "suurprojektid" - BAM reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus majandusliku mahajäämuse süvenemine Sahharov Solzenitsõn, repressioonide tugevnemine varimajanduse osakaalu suurenemine Helsingi grupid
palju) · Salt-1, Salt-2 · Afganistan 1979 NSVL viis oma väed sisse, et sealset olukorda stabiliseerida · Võidurelvastumine · Visiidid USA-sse, SLV-sse(Saksamaa Liitvabariik), Prantsusmaale Majandus · Defitsiit - puudujääk tootmises, altletikaubandus · Nn hankimine midagi pole saada, aga kõike on võimalik hankida · Toorainete eksport nafta, gaas · Suurprojektid Andropov · Valitses 1982-1984 Tsernenko · Valitses 1984-1985 Gorbatsov (sündinud 1931) · Valitses 1985 1991 · Viimane Nõukogude Liidu riigipea Sisemajandus · Glasnost avalikustamine, ehk hakati rääkima kuidas on olukord tegelikult, räägiti õnnetustest, probleemidest, tuntumaid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas Läänes inimesed muidu elavad · Liberaliseerimine piirangute lõdvendamine
edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde
1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust. Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24. Mis aastal avati Tartus kunstikool ,,Pallas" ja milline oli ,,Pallases" vaim? 1920a ja ,,Pallase" vaim oli vabameelne ja avangardilembeline. 25. Kes oli Eesti graafika suurmeister? Milline mõju? Nimeta tema 2 teost? Eduard Viiralt. Mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. ,,Põrgu" ja ,,Naised silindritega" 26. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada Eesti maalikunstnikud 1930. aastail
modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Kivisildnik („Nagu härjale punane kärbseseen“). Kasutas ära internetiajastu algust Eestis, riputas üles oma teose „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. Elu ja kirjanduse piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid. Autor hakkab tekstides hajuma, kõnelevad mitu tegelast. Pendeldamine oma ja võõra teksti vahel. Ühelt poolt peegeldaks nagu igapäevast maailma, aga samas teeb kogu aeg midagi muud. 28. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigovi) looming („Piiririik” jm). „Piiririik“.
ja grammatikanähtusi ka ajaloolistes eesti murretes. Murdeuurimine Eestis pole enam ainult asi iseendas. See on saamas üha rohkem osaks eesti keele ajaloo ja praeguste struktuurijoonte üldisest uurimisest. Võimalus keelendite murde-esinemuste kohta hõlpsamalt andmeid saada toetab ka sugulaskeelte ja Läänemere keeleareaali tüpoloogilise omapära uurijate tööd. Kirjeldatud muutused eesti dialektoloogias ei ole veel jõudnud lõpule. Mitmed suurprojektid on hetkel pooleli ja vajavad lähematel aastatel lõpuleviimiseks senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata. Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002 1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa
käsitööorjuse." Kinga lugu, kus arhitekt disainis ka riided ja mees kandis magamistoa kingi suures toas ja arhitekt sai pahaseks. Tema arvates arhitekt ehitab maja, aga kõik mis jääb maja sisse see on käsitööliste jaoks ja ei kuulu arhitektuuri alla. Töötas välja nn. ruumiplaani Viinis (Raumplan) ehk mahulise põhiplaani konseptsiooni. Loosi karjääri üks põhilisi paradokse on see, et arenenud maitsemeelega kodanliku arhitektina lõi ta oma parimad suurprojektid ühiskonna kõige nõrgemate tarbeks. Just temalt sai purism tõuke sünteesida kõigil tasandeil moodsa ilma "tüüpprojekte". Looshaus ehk Goldman & Salatsci hoone - fassaadil pole ühtegi kaunistus, `'kulmudeta maja'' (inimesed kutsusid). Futurism - tekkis juugendi/romantilise stiili vastukaaluks. Oli tohutus koguses manifeste. Optimistlik stiil. Sõda on hea asi, mis teeb kõik puhtaks ja saab kõike uuesti alustada. Inimene pole staatiline kuju, vaid näitab seda kuidas ta liigub
Jätkusuutlik integreeritud linnaarengu poliitika ja vastavate praktiliste kogemuste vahetamine Väär Question 7 Millisest fondist rahastatakse infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid? Vali üks vastus. a. Euroopa Regionaalarengufondist Õige b. Euroopa Sotsiaalfondist Väär c. Ühtekuuluvusfondist Väär Question 8 Kuidas liigitatakse koostöö intensiivsuse järgi regionaalseid algatusi? Vali üks vastus. a. Väikeprojektid ja suurprojektid Väär b. Prioriteetsed ja mitteprioriteetsed Väär c. Tavalised, keskmised, kõrged Õige Question 9 Millisele sihtgrupile on suunatud URBACT programm? Vali üks vastus. a. Ääremaadele Väär b. Linnadele Õige c. Regioonidele Väär Question 10 Millist valdkonda rahastatakse "7 Raamprogrammi" raames? Vali üks vastus. a. Põllumajandust Väär b. Keskkonnauuringuid Väär c. Teadusuuringuid Õige
Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest. Projekti liigi määramine lihtsustab projekti eripära spetsiifiliste etappide, planeerimise erijoonte, tüüpiliste riskide mõistmist ning sellest lähtuvalt sobivaimate projektimeetodite valimist. Järgnevalt võimalik projektide liigitus: · projekti iseloom (loov- ja tehnilised projektid); · projekti suurus (väike- ja suurprojektid); · projekti teostaja (ettevõtte sisesed ja tellimusprojektid); · projekti kasumlikkus (kasumit taotlevad ja mittetulunduslikud projektid); · projekti sisu ehk tegevusvaldkond (turundus-, tootearendus-, suhtekorraldus-, üritusturundus -, kvaliteedi-, juhtimis- , uurimis-, IT ja veebi-, ehitusprojektid). 8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE
annaabi.ee 
