Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest pärast selle sõjaväe lahkumist jätkati sõda ja 1976. aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur. Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide peale, mis nägid ette ameeriklaste suurmaaomandi riigistamist, Kuubalt suhkrut ostmast ning katkestab 1961. aastal kõik diplomaatilised suhted Kuubaga. Nõukogude Liit paigutab Castro ja ka sotsialismi kaitseks oma raketibaasid Kuuba territooriumile ning mõlemad üliriigid kehtestavad kõrgei-ma sõjalise valmisoleku. Õnneks lahendati kriis rahumeelselt kaheteistkümne päevaga, otsest sõjategevust ei toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine.
Euroopa avalikkusele tundus Eesti maareform liiga radikaalne, kohati suhtuti sellesse koguni kui enamlikku ettevõtmisse. Samas tagas reform noorele vabariigile piisava toetajaskonna: tänu sellele rajati üle 30 000 uue talu, mille värsked omanikud polnud enam vastuvõtlikud ka Tartu rahulepingu sõlmimise järel Moskva poolt levitatud enamlikule propagandale. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide iseseisvumine polnukski ilmselt mõeldav ilma maareformideta ja suurmaaomandi jagamiseta endiste pärisorjade järeletulijatele. Kuid samas tähendas see kurssi eelkõige agraarsele arenguteele, väiketaludele orienteeritud põllumajandusele. Pikemas perspektiivis mõjutavad need otsused Eestit tänaseni: nostalgia talupoegliku, põllumajanduse-keskse ühiskonna järele halvas mitmete poliitikute seisukohti veel ka peale taasiseseisvumist 1991. aastal ning mõjutab senini sisepoliitilisi otsuseid
Edumeelne mõsnik oli ntks Sangaste krahvi Friedrich von Berg. Tema aretas kuulsa Sangaste rukki. Põllumajanduses hakati senisest rohkem rõhku panama piimakarjale, endiselt oli tulus linakasvatus. Maaharimise ja loomakasvatuse tõusul oli paraku ka varjukülg : maatameeste (sulased, moonakad, saunikud) soov omaenda maalapi järele tugevnes ja sellele vastavalt suurenes nende rahulolematus olukorraga. Paratamatult kukus nii välja, et maapuuduses oli süüdi suurmaaomandi st. mõisad, kelle valduses oli peaaegu pool haritavast maast.vastuolusid tekkis, siis kui taheti maad kõigi vahel võrdselt ära jagada. Linnad, tööstus ja kaubandus Linnad kasvasid kiiresti. Esimese maailmasõja eelõhtuks oli lanlaste koguarv jõudnud juba veerandi miljonini, neist elas Tallinnas üle 100 000, Tartus umbes poole vähem. Ulatuslikult laienes Narvas asuv Kreenholmi Manufaktuur, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks
Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus. Rahuküsimuses see. Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu
Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu vasakparteide pitserit kandva Maaseaduse. Poolt olid vasakparteid, vastu maaliitlased ja balti saksa partei, ka mõned Kristliku Rahvaerakonna saadikud. Maaseaduse vastuvõtmine tähendas ennekõike baltisaksa aadlile kuuluva suurmaaomandi likvideerimist, mis oma mastaapsuselt ja tagajärgedelt oli suurimaks sotsiaalseks revolutsiooniks Eestis. Nõuti osalist tasumaksmist. Maaliitlased korraldasid novembris üleriikliku põllutöö kongressi. Parempoolsete üritus. Nõuti ESDTP minemist opositsiooni ja puhtkodanliku valitsuse moodustamist. Novembris algas lai streigivõitlus. Rahuküsimuses see. Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu
3 [16] – 4 [17]. 07.1917 nurjub bolševike Petrogradi riigipöördekatse sõjaväe sekkumise tõttu ja Lenin põgeneb Soome. 24.10 [6.11] – 25.10 [7.11] 1917 Oktoobripööre Petrogradis. Ajutise valitsuse liikmed vahistatakse, mis tähendab, et Ajutise Valitsuse tegevus on läbi kukkunud (põhjusteks sõja jätkamine ja maa jagamisega viivitamine). 26.10 [8.11] 1917 II Ülemaailmne Nõukogude Kongress, kus luuakse Rahvakomissaaride Nõukogu, avaldatakse rahu- ja maadekreet: suurmaaomandi võõrandamine ilma kompensatsioonita. 6 [19]. 01. 1918 Rahvakomissaaride Nõukogu ajab Asutava Kogu laiali. Maailmasõdade vahel. Lenini poliitilised järeldused: 1) Imperialistlike sõdade pidamine, mida katkestavad vaid liitudest tulenevad hingetõmbepausid. 2) proletaarse revolutsiooni edukas teostamine tööstuslikult vähearenenud riigis. Sellega ka maailmarevolutsiooni idee. 3) töölisaristrokraatia kujunemise oht
26. Suur kolonisatsioon I, ahhailaste kolonisatsioon (siirdränne põhjast lõunasse) oli juba tugevasti muutnud Egeuse regiooni. II e. suur kolonisatsioon oli veel mastaapsem. Paljud Kreeka emamaa ja Väike- Aasia kreeka linnad rajasid VIII-VI saj. e. Kr. asundusi peaaegu kogu Vahemere ja Musta mere rannikule, nii et lõpuks olid mõlemad mered kreeka kolooniatest ümber piiratud (vt. kaarti). Põhjused: emamaa ülerahvastus viljakatel aladel, põllumaj. madal tootlikkus ja aristokraatide suurmaaomandi kasv talupoegade arvel. Pol. sisevõitluse teravnemine, mis sundis nõrgema partei esindajaid välja rändama (vt. järgmist punkti). Uued tütarlinnad e. apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli) kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist, kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse objekt. Kolooniad olid pol
annaabi.ee 
