Komitee teeb lõpliku otsuse nii vastuvõetavuse kui ka sisu kohta asjades, kus on välja kujunenud kindel kohtupraktika. Koda teavitab kaebusest vastustavat Valitsust ja palub esitada oma seisukohad. Kirjalikud seisukohad esitavad mõlemad pooled. Seejärel otsustab kohus, kas korraldada asjas suuline kuulamine, kuid üldiselt on see erand, arvestades kaebuste suurt hulka. Edasi teeb koda sisulise otsuse, mis jõustub kolme kuu pärast, kui üks pooltest ei taotle asja uut läbivaatamist suurkoja poolt. Juhul, kui suurkoja kolleegium otsustab suunata asja suurkojale uueks läbivaatamiseks, korraldatakse vajadusel avalik kuulamine. Suurkoja otsus on lõplik. On olemas ka sõbralik lahendus see on pooltevaheline kokkulepe, mis lõpetab kaebuse menetluse. Kui pooled on otsustanud sellise lahenduse kasuks, siis tähendab see tavaliselt seda, et vastustaja tunnistab rikkumist ning hüvitab selle kaebajale teatud summa raha maksmisega. Pärast sõbraliku kokkuleppe tingimuste
selle muudatused. Artikkel 22 21 Euroopa Kohus moodustab tõlketalituse, mis komplekteeritakse piisava juriidilise väljaõppega ja mitut Euroopa Kohtu ametlikku keelt tundvatest asjatundjatest. Artikkel 23 Kohtusekretär vastutab presidendi järelevalve all ja haldusametniku kaasabil Euroopa Kohtu halduse, finantsjuhtimise ja raamatupidamise eest. Euroopa kohtu töökorraldus Artikkel 25 1. Suurkoja ja täiskogu istungite kuupäevad ja kellaajad määrab president. 2. Kolmest ja viiest kohtunikust koosneva koja istungite kuupäevad ja kellaajad määrab koja esimees. 3. Euroopa Kohus võib pidada ühe või mitu istungit väljaspool oma asukohta. Artikkel 26 1. Kui mõne kohtuniku äraoleku tõttu või seetõttu, et tal esineb takistus, on kohtunikke paarisarv, ei osale nõupidamisel käesoleva kodukorra artikli 6 tähenduses kõige noorem
· Kohus on jagatud sisemiselt jagatud 4-ks sektsiooniks. · Iga sektsiooni sees moodustatakse kolmeliikmelised komiteed, mis peavad esimesena otsustama kaebuse vastuvõetavuse üle. · Rotatsiooni korras moodustatakse sektsioonides seitsmeliikmelised kojad, mis arutavad konkreetseid kohtuasju. · Lisaks neile on kohtus ka kogu koosseisu põhjal moodustatud 17-liikmeline suurkoda, mis lahendab kõige olulisemaid asju ja apellatsioone. · Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik. Kohtusse saab kaebuse esitada: · Üks riik riigi vastu, kui esimene leiab, et teine on rikkunud konventsiooni või selle protokolli sätteid. · Isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon, kui nad leiavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud sätteid rikkunud. · Kaebealune on alati riik. · Riikidevahelised kaebused saadetakse otse kotta. Kaebus võetakse arutusele, kui :
kolmeliikmeline komitee võib teha otsust kõige tüüpilisemate asjade suhtes, mille kohta on uba palju kohtupraktikat olnud ja mille vastu pole võimalik eksida - seitsmeliikmeline koda(ennekõike sisuline otsustamine) - keerulisemad juhtumid ❏ SUUR KODA - Sektsioonide üleselt moodustatakse 17-liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: - kõige olulisemaid juhtumeid - apellatsioone ❏ Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik ❏ Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: - tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega (peame suutma kohtule näidata, et toimus rikkumine ja rikkumine on konventsioonist või selle protokollist tulenev õigus) - kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud (ennekõike tuleb anda
otsustamine tüüpiliste rikkumiste puhul) § seitsmeliikmeline koda (ennekõike sisuline otsustamine) -‐ sektsioonide üleselt moodustatakse 17-‐liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: § kõige olulisead juhtumeid § apellatsioone -‐ koha või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik -‐ kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: § tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega § kõik riigisisesed õiguste kaitse võimalused on ammendatud
3)kohtu vigade parandamine – kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve – moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 41.Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Kohtunikuks nimetamine. *Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja asjaajamist. Esimees esindab kohut ja vastutab eeskätt kohtu ja Euroopa Nõukogu võimuorganite vaheliste suhete eest. *Esimees juhatab kohtu täiskogu istungeid, suurkoja istungeid ja viiest kohtunikust koosneva kolleegiumi istungeid. *Esimees ei osale kodades käsitletavate asjade menetlemises, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomase osalisriigi suhtes valitud kohtunik. *kinnitab eelarvet *järelvalve teostamine *vastutab kohtuniku koolituste eest. Valimine: Kohtu täiskogu valib kohtu esimehe, kaks aseesimeest ja sektsioonide esimehed kolmeks aastaks, tingimusel et see tähtaeg ei ületa kestuselt nende ametiaega kohtunikuna. Neid võib tagasi valida.
Väär on aga kaitsjate käsitlus, et õigus tutvuda kahtlustuse aluseks olevate tõenditega kehtib EIK praktikas absoluutsena ning piiramatult. EIK on enda praktikas järjepidevalt jaatanud ka süütegu menetlevate õiguskaitseorganite õigust jätta kuni eeluurimise lõpuni osa nende kogutud teabest kahtlustatava eest varjatuks, et takistada tema poolt tõendite võimalikku moonutamist ning menetluse kulgemise ohustamist (vt nt EIK 13. detsembri 2007. a otsus Mooren vs. Saksamaa, p 92 ja EIK Suurkoja 9. juuli 2009 otsus samas asjas, vt p-d 124-125). Samuti nähtub EIK praktikast, et EIÕK art 5 lg-s 4 sätestatud isikult kinnipidamise või vahistamisega vabaduse võtmise seaduslikkuse kontrollimise menetluses ei pea alati täies mahus tagama art-s 6 nimetatud garantiisid (vt nt EIK 19. veebruari 2009. a otsus asjas A. ja teised vs. Ühendkuningriik, p 203). Seega puudub EIK praktikas selgesõnaline nõue, mis kohustaks vahistamisküsimuse lahendamisel võimaldama
annaabi.ee 
