konverentsi (EIK initsiatiivil korraldatud interlakeni konverents 19.02.2010.a.) deklaratsiooni punktis B4 ,,C" kutsutakse lepingu osalisi riike otse kohaldama EIK i kohtupraktikat ning juhinduma konventsiooni sätetest. Konventsiooni artikkel 3 sisaldab demokraatliku ühiskonna üht kõige põhilisemat väärtust. See keelab mis tahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest (vt näiteks Labita vs. Itaalia [suurkoda], nr 26772/95, punkt 119, EIK 2000-IV). Sellise kohtustuse olemasolu rõhutab EIK muuhulgas jargmistes kohtulahendites: ,,BROZIJNA vs POOLA" ja ,,FEDCHENKO vs VENEMAA" [b4d] tagama igale isikule, kes väidab põhjendatult, et tema konventsioonis sätestatut õigusi ja vabadusi on rikutud, võimaluse saada tõhusat õiguskaitset riigivõimude, ees, kes pakuvad asjakohasel juhul piisavat heastust ja tegema
c. 3 liikmelise kohtunike kommitee. Kui kommitee aravb et see avaldus on vastuv]etav siis tuleb teine samm. I (b) SAMM. Sõbralik lahendus. Selle lahenduse Koht peab heaks kiitma. Selle põhjus on riik alativõimu positsiooni, riik vs inimene. II SAMM. Menetlemine kaebuse läbivaatamine. Seda teeb 7 liikmeline koda. See võib minna 17 liikmelise suurkojale. Võib ka minna hilisemas staadiumis Final Judgment. Tähistab seda kas töhtaeg on möödas või 17 liikmeline suurkoda on teinud oma otsuse pärast seda kui apillatsioon on vastu võetus suurkojas. III SAMM. Suurkoda (See samm võib juhtuda kui ka võib mitte juhtuda.) lõplik otsused kas ta võtab kaebused või mitte. Kui siiski tegemist on rikkumisega siis tagajärg: teeb kokku 2 otsuse millest 1 on sisuline rikkumine ja teine otsus on kompensatsioon e. õiglane hüvitis. IV SAMM. Õiglane hüvitis. Võib olla ka mitterahaline see võib tähistada olukorra
nõus, et sinu vastu esitatakse kaebus. · Kohus on jagatud sisemiselt jagatud 4-ks sektsiooniks. · Iga sektsiooni sees moodustatakse kolmeliikmelised komiteed, mis peavad esimesena otsustama kaebuse vastuvõetavuse üle. · Rotatsiooni korras moodustatakse sektsioonides seitsmeliikmelised kojad, mis arutavad konkreetseid kohtuasju. · Lisaks neile on kohtus ka kogu koosseisu põhjal moodustatud 17-liikmeline suurkoda, mis lahendab kõige olulisemaid asju ja apellatsioone. · Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik. Kohtusse saab kaebuse esitada: · Üks riik riigi vastu, kui esimene leiab, et teine on rikkunud konventsiooni või selle protokolli sätteid. · Isik, isikute grupp või valitsusväline organisatsioon, kui nad leiavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud sätteid rikkunud. · Kaebealune on alati riik.
5 sätestatud alus ning et UK ei olnud artikli 15 alusel oma vastustust piiranud. Nad leidsid, et artikkel 15 on mõeldud just selleks, et erakorralisel juhul oma kohustuste täitmine peatada ning artikli 5 laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Nad tõid samuti välja, et Genfi III ega IV konventsioon ei taga kinnipeetud isikutele piisavaid õigusi ning neid isikuid võib Genfi konventsioonide alusel peaaegu lõputult kinni pidada. Nad leidsid, et EIK suurkoda oleks pidanud lähtuma inimõiguste konventsioonist ning mitte püüdma „ühitada ühitamatut“. 2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda oli Gruusia Vabariigi vägede võitlus Lõuna-Osseetia tunnustamata vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Abhaasia tunnustamata vabariigi vägedega augustis 2008. Gruusia väitel olid Lõuna-Osseetia separatistid vaherahu rikkudes pommitanud Gruusia külasid. Gruusia rünnakut Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvali ümberpiiramiseks ja vallutamiseks
otsuseid: § üks kohtunik (kaebuse vastuvõetavus) § kolmeliikmeline kommitee (kaebuse vastuvõetavus, sisuine otsustamine tüüpiliste rikkumiste puhul) § seitsmeliikmeline koda (ennekõike sisuline otsustamine) -‐ sektsioonide üleselt moodustatakse 17-‐liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: § kõige olulisead juhtumeid § apellatsioone -‐ koha või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik -‐ kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele:
rikkumiste puhul) - kui esimene kohtunik otsustab, et võetakse kaebus töösse, siis kolmeliikmeline komitee võib teha otsust kõige tüüpilisemate asjade suhtes, mille kohta on uba palju kohtupraktikat olnud ja mille vastu pole võimalik eksida - seitsmeliikmeline koda(ennekõike sisuline otsustamine) - keerulisemad juhtumid ❏ SUUR KODA - Sektsioonide üleselt moodustatakse 17-liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: - kõige olulisemaid juhtumeid - apellatsioone ❏ Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik ❏ Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele: - tegemist on konventsiooni või selle lisaprotokollide prima facie rikkumisega (peame suutma kohtule näidata, et toimus rikkumine ja rikkumine on konventsioonist või selle protokollist tulenev õigus)
karistust). Kohus jälgib ka seda, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi. Koosseis: üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohut abistab kaheksa kohtujuristi (nende ülesandeks on avaldada avalikult ning erapooletult arvamusi). Kohtunike ja kohtujuristide ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Kohtunikud ei kohtu peaaegu kunagi kõik täies koosseisus, vaid kokku tuleb kas suurkoda (13 kohtunikku) või kohtumised kodadena (5-3 kohtunikku). Selleks, et toime tulla mitmete kohtuasjadega, on loodud veel esimese astme kohus, kelle ülesande raamidesse jääb otsuste tegemine teatavat liiki kohtuasjades. Endiselt, üks kohtunik igast riigist. Avaliku Teenistuse Kohus on loodud ELi ja selle institutsioonide ametnike vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kõigil kolmel kohtul on kohtunike poolt valitav president, kelle õigused kehtivad kolm aastat. Euroopa Kohus
õigust riigi julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kuritegude või reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise, liikmesriigi või EL majanduslike või rahanduslike huvide ning andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. Järelevalveasutuse loomine Isikuandmete direktiivi artikliga 28 kohustati liikmesriike looma kohase järelvalveasutuse. Järelvalveasutuse sõltumatuse osas on EK suurkoda leidnud, et järelvalveasutuse riiklikule järelevalvele allutamisega on liikmesriik rikkunud isikuandmete direktiivi artikli 28 lõiget 1, mille alusel peab andmekaitse järelevalve asutus olema täiesti sõltumatu. Andmete edastamine kolmandatesse riikidesse Liikmesriigid võivad edastada isikuandmeid kolmandatesse riikidesse töötlemiseks üksnes juhul, kui vastuvõtvas riigis on piisav andmekatise tase. Loodi artikkel 29 töörühm.
annaabi.ee 
