N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst
luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu.21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. Alates 2003 on kirik suveperioodil kasutuses. 19. septembril 2000.a. nimetas president Lennart Meri kiriku Aleksandri Suurkirikus. Peidetud ajalooline kirikukell toodi välja kiriku 120.aastapäevaks. 2004. a. õnnistati kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraazakent. 2007. a. 1. augustil tõsteti taas üles tornikiiver. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aastaringselt. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis.
Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes pitser’’ 15.saj valmis ’’Püha Jüri ja lohe’’ skulptuur Stockholmi suurkirikus , autoriks Bernt Notke Rootsi ja Taani konflikt Rootsi renessanss- 16.saj Ehituskunst parimad näited lossiarhitektuuris:1537 valmis vararenessansslik Gripsholmi loss,suurtükitornid Kalmari & Vadstena loss- 16saj II pool domineerib kõrgrenessanss Anfilaad - barokiajastu ehituskunstis rida otsejoones üksteisele järgnevaid tube, kus ruume ühendavad uksed asuvad kõik ühel teljel
........................................................................3 Kiriku ajalugu.....................................................................3-4 Väike kirik..........................................................................5 Kasutatud allikad...................................................................6 Sissejuhatus 21.aprilli esmaspäeval kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri Suurkirikus. Tundi viis läbi Villu Jürjo. Nii meie 10.klass kui ka 11.klass tuli tundi, sest see oli kohustuslik. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja legendidest ning kuna oli esmaspäev siis kirikus ei töötanud kedagi, sest teame, et kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust sain ma teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Aleksandri Kirik kuulub Aleksandri kogudusele. Neile kuulub muideks ka Mihkli kirik. Aleksandri kirik sai valmis 1884.aastal ning ta on umbes 130 aastat vana
looduslähedane, loodust maaliti palju, keha proportsioonid olid õiged, kuid keha polnud riiete alt ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal.
.... kujutav kunst • keskrootsis kirikutes hakkasid 15 saj teisel poolel jõudsalt levima piltjutustused • albrekt moolare oli kuulus oma kirikumaalidega upplandis teemad oli kas religioosssed või müstilised. • Tema motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris ingmar bergamni fimi „seitsmes pitser“(üks tema kuulsaimaid filme)peaaegu 600a hiljem • 15saj,valmis püha jüri ja lohe skulptuur stockholmi suurkirikus. Autoriks oli saksa päriitolu kunstnik brent notke, üks hiljemaid .... • albert mooalre(maailja albert) Soome keskaeg ja gootika • soome vanimaid kivikirikuid on ehitatud 14-15 saj ja need asuvad ahvenamaal. • Samast aja st on ka hattulan püha risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina ja laemaalid. • Tuntuim kesaegne kirik on turu toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat läänemere piirkonnas
N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst
Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile.
ähvardavate naabrite vastu või kasu saamiseks ühistest ellistest. Gustavi ambitsiooniks oli abielluda mõne Taani, Mecklenburgi, Pommeri või Poola sobiva lepingupartneri tütrega. Kahjuks ei olnud need isad eriti innukad andma oma tütard Rootsi tõusikule, kes oli keisri õe ja tema mehe minema kihutanud. Lõpuks õnnestus Gustavil abielluda Saksi- Lauenburgi noore hertsogitütre Katarinaga. Laulatus ja Katarina kroonimine kuningannaks toimusid Suurkirikus 1531. aastal, 24. detsembril. Katarina sai siis 18 aastaseks. 1533. aastal sündis neil esimene ja ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri 22 aastaselt põrutuse tõttu mille ta sai kukkudes. Kuninganna Margareta Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Parasjagu möllav Krahvisõda ja teised konfliktid muutsid võimaluse abielluda mõne välismaise vürtsitütrega peaaegu olematuks. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost
nikerdas tema abiline. Maalidel on jutustatud Püha Nicholause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Lübecki ja Tallinna tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli Tallinnas sündinud. Notke kuulsaim teos on hiiglaslik "Püha Jüri võitlus lohega" Stockholmi suurkirikus. Tallinna altaril on Notke ise teostanud osa figuure kesksest kompositsioonist, mis kujutab Püha Vaimu väljavalimist. Müstilise stseeni osalised on paigutatud vabalt ja peaaegu olustikulise loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt
altarile, seal pole maalitud Veit Stossi loomingut on mõnikord käsitletud ka renessansi all, aga ta paremik jääb siiski 15.sajandi lõppu Eesti Ka Eestis asub mitmeid kuulsaid tiibaltareid, neist suurim Niguliste kiriku tiibaltar, mille on teinud H. Rode Tiibaltarite meistrid Lübeckis H. Rode ja B. Notke (Pühavaimu kiriku tiibaltar) Notke on küll kunstnikuna rohkem tuntud, ta on teinud Stockholmis sealses Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud H. Rode oli eelkõige maalikunstnik. Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad, et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak Surmatants Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal. Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest
annaabi.ee 
